Rahvusringhäälingu juhi kandidaadid Allar Tankler, Erik Roose ja Mart Luik näevad oma visioonide keskmes rahvusringhäälingu kohustust pakkuda usaldusväärset infot ning programmi kõiki vaatajagruppe silmas pidades.

"Möödunud aasta jooksul me oleme näinud, kuidas valeinfo - moonutatud info ja kallutatud info - on suutnud mõjutada ühiskondlikke protsesse mitmel pool maailmas ja kindlasti on see oht sama reaalne ka Eestis ja selle tõttu ERR-i missioon Eesti inforuumi kaitsja ja arendajana on suurem kui kunagi varem ja kindlasti tuleb rõhku panna, et ERR oleks Eestis uudiste- ja infokanal number üks," ütleb ERR-i juhi kandidaat Allar Tankler.

"Tänapäeva maailm on nii palju muutunud ja nüüd on tagumine aeg, et digimeediat tuleb selgelt arendada nii tehnoloogilise kui ka inimressursi poole pealt. Kui on uudis, millel on ka mujal juba avaldamisoht, siis peab see olema pigem ERR-i portaalis esimesena üleval, mitte loota, et äkki keegi ei märka ja paneme "AK"-sse üles," ütleb teine ERR-i juhi kandidaat Erik Roose.

"Me oleme võrgumeedias ikka tagasihoidlikus positsioonis ja täna justkui sisu teeme võrgumeedias sellel usaldusväärsuse skaalal olukorras, kus alternatiivseid fakte ja libauudiseid tuleb uksest ja aknast ja selles kontekstis ERR teeb võrgumeedias väga tublit tööd, aga kahjuks tal on väga vähe auditooriumi," leiab kolmas ERR-i juhi kandidaat Mart Luik.

ERR edastab saateid kolmes telekanalis: ETV, ETV2 ja venekeelne ETV+. Kolme kandidaadi sõnul võib tulevikus kaaluda ka teistsuguseid mudeleid.

"Kindlasti peab ERR hakkama ette valmistama internetitelevisiooni tulekuks. Mul ETV fännina isiklik väike tunne on, et päris 48 tundi piisavalt huvitavat programmi täna eestikeelne tele ei anna. ETV+i kohta ma nii öelda ei saa, see on ikkagi üks ja mitte isegi täispikk programm, aga just ETV ja ETV2 koos, kõik need kordused ja asjad, neid on nii palju, et heas mõttes poolteist programmi on praegu täis, et kas panna sinna kvaliteeti ja mahtu juurde või lükata ETV2 hoopis internetipõhiseks," pakub Roose välja arenguvisioone telekanalitele.

"Küll aga on vaja vaadata mitte ainult seda hulka inimesi, kes on juba ühe või teise kanali vaatajad-kuulajad, aga esitada küsimus, et keda me täna ei kõneta ja kindlasti oleks ERR-is vaja panustada rohkem uuringutesse," leiab Tankler.

Mart Luik leiab, et ETV+ pole end seni õigustanud.

"Minu hinnangul ETV+ ei ole tänaseks õnnestunud projekt. Sellega tuleb tööd teha, et ta end õigustaks. Kui vaadata seda disproportsiooni, sissepandud raha ja energiat ja mis ETV+ist kätte on saadud, siis sellega kindlasti ETV ei saa rahul olla," leiab Luik. "ETV ja ETV2-ga tuleb minu hinnangul tööd teha selles kontekstis, et me üksteist täiustaks ja ei kannibaliseeriks vaatajaid."

Noored televaatajad tuleb kätte saada

ERR-i üheks probleemiks peavad juhikandidaadid noorte vähest kõnetamist.

"Minu nägemuses on ERR-i peamine väljakutse täna näha vaeva selle nimel, et tal oleks kontakt ja suhe kogu Eesti elanikkonnaga ka kümne aasta pärast, sest ilma selleta ei ole tal oma seadusega pandud kohustusi tulevikus võimalik täita. See tähendab tähelepanu pööramist ja suhte loomist ja kontakti hoidmist nooremate põlvkondadega, kelle jaoks televiisori või raadio ees istumine ei ole osa nende tavapärasest elurütmist,"leiab Tankler.

"ERR teeb superhäid lasteprogramme, ega eriti konkurente ka pole, aga ikkagi, kui laps saab 10-12 aastat vanaks, siis lõpeb tema side ERR-iga lihtsalt ära, lihtsalt lõppeb," ütleb Roose.

Rahvusringhäälingu rahastamismudelit juhikandidaadid ei muudaks ning telerimaksu sisseseadmist ei poolda.

Aga kas seriaal "Õnne 13" jätkub ka tulevikus?

"See on juba selline legendi staatuses asi, mis peab olema, mõned asjad peavad olema," nõustub Luik.

"Need on küsimused, mis peaksid nii täna kui edaspidi olema konkreetsete kanalite peatoimetajate ja saatetegijate otsustada ja teha," hoidub Tankler ise seisukohta võtmast.

"No ma ei tea, järgmine aasta on ta kindlasti eetris, aga kas ta viie aasta pärast on, selle koha peal võib-olla ma hakkan nagu kõhklema," pole Roose kindel.

Kas aga ERR peaks kandma üle jalgpalli tiitlivõistlusi ja olümpiat?

"Kui tekib olukord, et mõningate võistluste puhul on erakanalitel võimalus majanduslikult tasuvalt nende võistluste ülekandeõigused ise osta, siis ma ei pea mõistlikuks, et ERR hakkaks neid üle pakkuma," vastab Tankler.

"Konkreetsel ajaperioodil, kui ma pean valima, kas olümpiamängud või jalgpalli EM või MM, siis ma valiksin neist kahest olümpiamängud," ütleb Luik.

"Vastus on jah, aga kui see tuleb kultuuri- või uudistesaadete arvelt, siis muidugi on see väga suur probleem," leiab Roose.