Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitles kolmapäeval viit võimalikku teed Euroopa Liidu eksistentsiaalse kriisi lahendamiseks. Euroopa tulevikku käsitlevas nn valges raamatus esitatud tulevikustsenaariumid tulevad arutusele Euroopa Liidu tippkohtumisel märtsi lõpus Roomas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti jaoks ei pruugi valges raamatus toodud stsenaarium, mille käivitumist kõige tõenäolisemaks peetakse, aga sugugi helget ning rahulikku tulevikku tähendada. Tegu on kolmanda raamatus kirjeldatud stsenaariumiga ehk sellega, et üldiselt jätkab Euroopa Liit samas vaimus, liikmesriigid aga hakkavad omavahel moodustama väiksemaid liite ning koalitsioone neile olulistes küsimustes.

Juhan Lepassaar selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ükski Junckeri pakutud arengustsenaariumitest ei ole mustvalge. Ta lisas, et tegelikult on juba täna osad riigid üksteisega rohkem lõimunud ja teised vähem.

"Me näeme ka täna, et on Euroopas riike, kes kasutavad eurot, mõni on Schengenis, mõni ei ole," tõi ta näiteks.

"See, kui tihedalt riigid tulevikus tahavad koostööd teha ühes või teises küsimuses, sõltub eelkõige riikidest endast," märkis Lepassaar.

Tema sõnul kinnitas ka Juncker arengustsenaariumite esitlemisel, et võimalikud riikide klubid või grupid ei ole eksklusiivsed. "See sõltub väga paljudest asjaoludest, kas riigid ise tahavad nende klubidega liituda või mitte. Ja see on ainult üks arengustsenaariumitest, mitte kindlasti lõplik visioon Euroopast. Lõpliku visiooni peavad liikmesriigid koos rahvusparlamentide ja kogu ühiskonnaga kokku leppima varem või hiljem," rääkis Lepassaar.

"Mida president ütleb, on see, et me ei saa lihtsalt paigal tammuda, vaid me peame tegelema sellega, et Euroopat arendada, et Euroopa saaks aidata inimestel oma vabadusi ja innovatsiooni ja loomingut edendada," lisas ta.

Valge raamatu esitamine on Lepassaare sõnul eelkõige Junckeri panus debati alustamisse. "Kindlasti need küsimused, mida Komisjon on oma paberis tõstatanud, võiksid raamistada debatti, mis nüüd algab," sõnas ta.

Valge raamatu esimese stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit samuti kui seni, teine stsenaarium näeb ette tagasipöördumist Euroopa Liidu eelkäija ehk ühisturu juurde. Neljanda stsenaariumi kohaselt visatakse ära kõik kõrvalised eesmärgid ning keskendutakse peamisele - mis on Euroopa Liidu jaoks peamine, see tuleb eelnevalt kokku leppida. Viies stsenaarium aga näeb ette, et liikmesriigid otsustavad senisest palju rohkem koos tegutseda ning ka rohkem võimu Brüsselile loovutada. Eriti realistlikuks seda ei peeta.