ERR Moskvas: Krimmis satuvad tatarlaste kõrval võimude surve alla ka aktiviste kaitsvad advokaadid ({{commentsTotal}})

Krimmitatarlaste olukord on läinud pärast Venemaa annektsiooni vaid halvemaks - tatarlasi ühendav organisatsioon on tunnistatud äärmuslikuks ning aktivistide vastu on algatatud kriminaalmenetlusi. Süsteemi surve alla satuvad ka advokaadid, kes aktiviste kaitsevad.

Krimmitatarlased on Venemaa võimude jaoks Krimmi poolsaarel praegu potentsiaalselt kõige ebalojaalsem grupp. Nende vastu kasutatakse mitmesuguseid meetmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kriminaalsajad on algatatud nende vastu, kes järgivad islamiseadusi, moslemite vastu. Need on röövimised, kriminaalasjad krimmitatarlaste rahvusliikumise aktivistide vastu, sinna hulka kuulub ka krimmitatarlaste organisatsiooni ekstremistlikuks tunnistamine, kriminaalasjad ja läbiotsimised ajakirjanike vastu, kontrollreidid mošeedes ja kohtades, kus tatarid, moslemid kokku saavad. See on surve inimkaitsjatele ja advokaadidele," rääkis advokaat Emil Kurbedinov, kes sattus samuti võimude surve alla.

Talle määrati kümme päeva aresti, sest ta avaldas neli aastat tagasi sotsiaalvõrgustikus materjali, mille prokuratuur tunnistas nüüd äärmuslikuks. Võimud annavad nii mõista, et kõigil, kes ei ole nõus Krimmi Venemaaga liitmisega, tuleb tagaplaanile hoida.

"Lihtsam on kaitsta kelme, narkomaane, mõrvareid - see on ohutum kui kaitsta poliitaktiviste või neid, keda on sildistatud äärmuslaseks, terroristiks, separatistiks," tõdes advokaat Edem Semedljajev.

Kasutusele on võetud ka vanad nõukogudeaegsed meetmed, näiteks karistuspsühhiaatria.

"Umbes 15 inimest on sattunud juba psühhiaatriahaiglatesse mingi ekspertiisi jaoks. Seal toimuvad ka lihtsalt ülekuulamised," ütles Kurbedinov.

Moskva advokaadide sõnul ei ole selline olukord ainult Krimmi eripära.

"Rünnakud advokaatide vastu, nende peksmised, tapmised toimuvad mitmes Venemaa regioonis. Veel rohkem on juhtumeid, kui advokaate otsitakse läbi, peetakse kinni," sõnas advokaat Ilja Novikov.

Advokaadid näevad väljapääsuna Euroopa inimõiguste kohtusse pöördumist. Vene õigussüsteemile nad väga lootusi ei pane.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: