EL-i kaitseministrid toetasid sõjalise juhtimisstruktuuri loomist ({{commentsTotal}})

Vasakult: Saksa välisminister Sigmar Gabriel, Prantsuse välisminister Jean-Marc Ayrault ja Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen 6. märtsil Brüsselis.
Vasakult: Saksa välisminister Sigmar Gabriel, Prantsuse välisminister Jean-Marc Ayrault ja Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen 6. märtsil Brüsselis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kiitsid esmaspäeval heaks plaani luua sõjaline juhtimisstruktuur (MPCC), mis koordineeriks bloki julgeolekuoperatsioone välismaal.

"Täna otsustasime luua sõjalise planeerimis- ja juhtimisvõime peakorteri (MPCC - Military Planning Conduct and Capability facility), mis hakkab juhtima EL-i sõjalisi väljaõppemissioone," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini ajakirjanikele.

Tema sõnul toetasid uue sõjalise struktuuri loomist kõigi 28 liikmesriigi välis- ja kaitseministrid konsensuslikult.

Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles, et EL-i kaitseministrid "asutasid või panid liikuma protsessi Euroopa välismissioonide juhtimiskeskuse loomiseks".

Mogherini sõnul võimaldab uus struktuur senisest "tõhusamat lähenemist pooleliolevatele sõjalistele väljaõppemissioonidele".

MPCC ülesandeks saab koordineerida EL-i tsiviilsõjalisi operatsioone, mis ei hõlma sõjalise jõu kasutamist.

Sellised operatsioonid on EL-i tsiviilsõjalised väljaõppemissioonid Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias.

EL viib Vahemere keskosas läbi ka operatsiooni Sophia, millel osalevatel sõjalaevadel on volitused kasutada inimsmugeldajate vastu jõudu, ning Aafrika Sarve vetes piraatidevastast operatsiooni Atalanta.

Nendel operatsioonidel on eraldiseisvad juhtimiskeskused ja neid uue peakorteri alla ei koondata.

Uues peakorter lõimitakse EL-i olemasolevatesse sõjalistesse struktuuridesse ja selles asub tööle umbes 30 staabiohvitseri. EL-i allikad ütlesid eelmisel nädalal AFP-le, et sõjalise mõõtme pisendamiseks hakkab peakorteri juht kandma sõjaväekomandöri asemel direktori ametinimetust.

Mogherini sõnul on otsus EL-i jaoks suur samm edasi pärast aastakümnete pikkusi erimeelsusi bloki kaitsepoliitilise rolli üle, millele Suurbritannia on kaua vastu seisnud.

Välispoliitikajuht tunneb enda sõnul kokkuleppe üle teatud määral uhkust. "See on üks valdkondi, kus meil on olnud EL-is pikk erimeelsuste ajalugu. Oleme kaitsevaldkonnas raskustega silmitsi seisnud alates 1950. aastatest," lausus ta.

Von der Leyeni sõnul on peakorteri mõte selles, et EL-i liikmesriigid, kes ei soovi juhtimisstruktuuri töös otseselt osaleda, võivad kaasa lüüa vaatlejana.

"EL-i mitte kuuluvate riikide jaoks, nagu Norra või tulevikus Suurbritannia, on olemas võimalus liituda valikuliselt teatud projektide või missioonidega. Norralastel ja brittidel on selle vastu suur huvi," lausus Saksa kaitseminister.

Eesti kaitseministeeriumi teatel hakkab juhtimisstruktuuris tööle 30 staabiohvitseri, kelle peaülesanneteks saavad operatsioonide analüüsimine, planeerimine ja väeloome korraldamine.

Mogherini ütles enne kohtumist, et välis- ja kaitseministrid arutavad "edasisi samme, mis aitaksid muuta EL-i kaitsevaldkonnas tõsiseltvõetavamaks ja tugevamaks".

"Eelseisev otsus puudutab sõjalist planeerimist ja võimete kasutamist," ütles Mogherini Brüsselis ajakirjanikele. "See ei ole Euroopa armee - tean, et seda silti kasutatakse -, vaid tõhusam viis meie sõjalise tegevuse juhtimiseks."

EL on korduvalt kinnitanud, et ei kavatse õõnestada NATO positsiooni peamise kaitsepakkujana Euroopas. Briti kaitseminister Michael Fallon kutsus enne esmaspäevast kohtumist EL-i hoiduma mittevajalikest struktuuridest ja dubleerimisest ning tõhustama koostööd NATO-s.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus septembris Suurbritannia lahkumisotsusest ajendatuna rajama EL-i kaitsealast peakorterit, soojendades üles aastaid ühenduses ringelnud idee.

Suurbritannia lahkumisega kaotab EL sõjaliselt võimekaima liikmesmaa ja tähtsa tuumariigi. Lisaks brittide lahkumisele on EL-i kaitsekoostöö hoogustamist mõjutanud ka USA presidendi Donald Trumpi vastuolulised märkused Euroopa liitlaste kaitsmise kohta enne ametisse astumist 20. jaanuaril.

Belgia välisminister: tugevdagem NATO Euroopa-osist

elgia välisminister Didier Reynders ütles Eurooa Liidu välisministrite nõukogu istungil julgeoleku ja kaitseküsimuste arutelul, et näeb esimesi samme NATO Euroopa-osise tugevdamisel.

"Mis puutub Euroopa vägesid, siis vaatame, kas me mingil hetkel jõuame selleni. Kuid me tugevdasime EL-NATO koostööd ja nüüd tugevdame MATO liikmesriikide vägede koostööd," ütles Reynders ajakirjanikele.

Reyndersi sõnul on Belgia selles küsimuses juba edasi liikunud. Ta märkis, et Belgial on Hollandiga ühine sõjalaevastik. "Oleme laevastikud täielikult lõiminud, samamoodi võib käituda ka teistes valdkondades teiste partneritega. Tuleb tõepoolest liikuda NATO-s Euroopa osise tugevdamise poole ja tõestama seda kohapealsete sammudega. See võimaldab meil EL-is palju säästa ja kasutada oma vahendeid paremini," selgitas minister.

Tema arvates on see tähtsaimaid hetkeülesandeid. Ta leidis, et praeguses järgus võib liikuda edasi mõnes EL-i tulevikuküsimuses, need on kaitse ja julgeolek, ränne ja inimõigused.

"Juba kauem kui aasta räägin sellest, et EL-i riikides tuleb korrapäraselt seirata õigusriigi ja üksikisiku õiguste olukorda. Räägime palju sellest kolmandate riikide puhul, kuid inimõigustest tuleb rääkida ka omavahel," märkis Reynders, lisades, et jutt ei ole üksi Poolast vaid kogu EL-ist. Ta kutsus "tegelikkust mitte ilustama".

"Praegu käivad paljudes meie riikides vaidlused, kuidas suurendada julgeolekumeetmeid, kahjustamata üksikisiku õigusi. On ka arvukalt reforme, mis puudutavad rännet, kuid peab arutama, kuidas teha seda üksikisiku õigusi riivamata. Ja mitte näitama sõrmega ühele või paarile riigile, vaid rääkima 28 riigist," rõhutas minister.

Hollande: London peaks jääma seotuks EL-i kaitsepoliitikaga

Prantsuse president François Hollande ütles esmaspäeval, et Suurbritannia peaks pärast Euroopa Liidust lahkumist jääma seotuks bloki kaitsepoliitikaga, kuid Briti kodanikele ei saa jääda alles EL-i liikmesusega seotud eelised, vahendas EuObserver.

"See ei ole võimalik. Suurbritannia jääb EL-ist välja," ütles Hollande.

Prantsuse presidendi sõnul arvas Ühendkuningriik, et saab tugevdada EL-ist lahkudes strateegilist partnerlust USA-ga.

"Nüüd aga on juhtunud, et USA sulgeb end ülejäänud maailma eest," ütles Hollande.

"Suurbritannia tegi halval hetkel halva valiku. Ma kahetsen seda," lisas Prantsuse president.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: