Fallon tunnistas Guardiani teatel, et Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidu kaitsepoliitiline roll väheneb.

Briti kaitseminister pööras tähelepanu ka rollile, mida Euroopa Liit mängib näiteks piiririikideks olevate Balti riikide kaitsmises. "Kolm riiki neljast, kes juhivad NATO Ida-Euroopasse paigutatud üksusi, ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid. Kui Suurbritannia EL-ist lahkub, on umbes 80 protsenti NATO kaitsekulutustest tehtud EL-i mitte kuuluvate riikide poolt," rõhutas Fallon.

Fallon avaldas toetust ka USA presidendi Donald Trumpi soovile, et ka ülejäänud alliansi liikmesriigid peaksid kinni eesmärgist kulutada kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.

Hetkel on selle verstapostini või selle ületamiseni jõudnud vaid viis liikmesriiki - USA (3,6% SKP-st), Kreeka (2,4%), Suurbritannia (2,2%), Eesti (2,2%) ning Poola (2%). USA on aastaid teatanud, et Euroopa liitlased peavad NATO kaitsepoliitikasse rohkem panustama - seda on varem öelnud nii George W. Bush kui ka Barack Obama ning Trump kritiseeris seda olukorda nii valimiskampaania ajal kui ka pärast presidendiks saamist.

Fallon avaldas lootust, et ta jõuab Mattisega ühisele arusaamisele, kuidas NATO-t edaspidi moderniseerida ja tagada ühtlasem vastutuse võtmine.

"See tähendab seda, et Euroopas asuvad liikmesriigid pühenduvad iga-aastaselt oma kaitsekulutuste tõstmisele, et astuda vastu agressiivsele Venemaale ning võidelda terrorismi ja küberohtudega," sõnas ta.