Peaministri sõnul on Krimmi okupeerimine ja sõjaline sekkumine Ukraina idaosas Venemaa poolt õõnestanud Euroopa julgeolekut ja rikkunud rahvusvahelist õigust.

“Peame olema avatud Venemaaga dialoogi pidamisele NATO-Vene Nõukogus. Kuid selle dialoogi keskmesse peab jääma Ukraina, kuid ka Georgia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse täielik taastamine.”

"Olen okupatsiooni all elanud ja tean, mida see tähendab. Vabadusel on hind," lisas Eesti peaminister.

Rääkides Eestisse saabuvatest liitlasvägedest ütles Ratas, et liitlasvägede mõte Eestis, Norras, Saksamaal, Türgis või Rumeenias on inimeste heaolu ja meie eluviisi kaitsmine.

“NATO vägede kohalolu NATO territooriumil on heidutus, mitte ähvardus,” ütles peaminister Ratas. “See on ka põhjus, miks eestlaste seas on tugev toetus Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani sõdurite kohalolule Eesti riigi territoorimil.”

Jens Stoltenberg rõhutas, et NATO ei soovi lahingugruppide paigutusega Baltikumi ja Poola kuidagi pingeid Venemaa eskaleerida. Ta selgitas, et NATO kui kaitseorganisatsiooni meetmed on seetõttu proportsionaalsed, et mitte anda ajendit uueks võidurelvastumiseks või külmaks sõjaks.

Stoltenberg Vene suurõppuse teemal: NATO teeb pataljonide saatmisest kaugelt enam

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval Brüsselis vastuseks BNS-i küsimusele, et liitlasvägede pataljonide saatmine Baltimaadesse ja Poola on tähtis element, ent NATO teeb piirkonna julgeoleku tagamiseks sellest palju rohkem.

BNS-i ajakirjanik küsis NATO peakorteris Stoltenbergilt kommentaari Leedu presidendi Dalia Grybauskaite avaldusele, mille kohaselt ei ole liitlasvägede pataljonide Baltimaadesse ja Poola saatmine enam piisav ning NATO peaks enne Venemaa septembrisse kavandatud suurõppust Zapad-2017 rakendama piirkonnas täiendavaid julgeolekumeetmeid.

"Me oleme kolmekordistanud NATO reageerimisjõudude (NRF) suurust, et olla vajadusel võimelised lisajõude saatma, ning loonud uued kiirreageerimisjõud, mille kõige kiiremas valmiduses olevad üksused on valmis liikuma paari päeva jooksul. Seega oleme vajadusel valmis kiiresti oma vägesid tugevdama," ütles Stoltenberg ühisel pressikonverentsil Eesti peaministri Jüri Ratasega.

"Me oleme loonud kaheksas Kesk- ja Ida-Euroopas riigis staabielemendid (NFIU), mille ülesanne on liita Eesti kaitsejõud NATO vägedega, korraldada õppusi ja vajadusel aidata ka lisajõude kohale tuua," sõnas peasekretär.

Stoltenbergi sõnul suurendab NATO investeeringuid taristusse ja eelpositsioneeritud varustuse hulka alliansi idaosas.

"NATO jaoks on tähtis vastata mõõdukalt ja proportsionaalselt. See, mida me teeme, on kaitsev. Me ei taha uut külma sõda, ei otsi vastasseisu Venemaaga ega soovi uut võidurelvastumist," lausus Norra ekspeaminister.

"Just seetõttu otsime õiget tasakaalu, et saata signaal NATO solidaarsusest, pakkuda tõsiseltvõetavat heidutust rahvusvaheliste vägede kohalolekuga ja samal ajal vältida olukorra eskaleerumist," ütles Stoltenberg.

Ratas sõnas, et Eesti jälgib Vene suurõppusega seonduvat tähelepanelikult. "Meie jaoks on oluline, et samal ajal Venemaa õppusega oleksid liitlasväed siin kohal," ütles ta. "Kui see peaks vajalikuks osutuma, oleme valmis NATO-ga tugevalt reageerima."

Venemaa korraldab tänavu septembris iga-aastase strateegilise suurõppuse Zapad-2017 Lääne sõjaväeringkonnas Baltimaade ja Poola piiride lähistel. Osa õppusest peaks toimuma ka Valgevene territooriumil.

NATO otsustas mullu juulis Varssavi tippkohtumisel saata Poola ja ja igasse Balti riiki liitlasvägede pataljoni, mida hakkab Eestis juhtima Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA. Pataljonid peaksid kohale jõudma kevade jooksul.