RIA: internetti ühendatud koduseadmed on luureinfo kogujatele käepikendus
Kõiki seadmeid ei maksaks internetti ühendada, sest tehnoloogia on haavatav, ütles Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi. Tema sõnul on internetti ühendatud kodune tehnoloogia ka luureinfo kogujatele käepikendus.
WikiLeaks avaldas sel nädalal dokumendid, millest selgub, et CIA on tootnud üle tuhande pahavarasüsteemi ehk viiruseid ja muud tarkvara, mis suudab tungida ja kontrolli haarata teatud elektrooniliste seadmete üle.
Klaid Mägi rääkis "Ringvaates", et tehnoloogia ise ei jälgi kedagi, vaid küsimus on selles, mida see tehnoloogia on pandud tegema. Teine küsimus on aga see, kui haavatav tarkvara on.
"Alates arvutitest, serveritest, nutikelladest kuni televiisoriteni välja - see tarkvara tehakse valmis, paisatakse turule ja sinna jäävad n-ö teadmata tagauksed ehk tootja praak. Need inimesed, kes otsivad neid tagauksi, on võimelised seda tehnoloogiat ära kasutama n-ö sinu pealtkuulamiseks ja vaatamiseks," selgitas Mägi ja kinnitas, et tehnoloogiliselt on võimalik televiisori abil inimesi nende kodudes jälgida.
"Telefoniga on täpselt samasugune lugu. Kõiki seadmeid, mis kasutavad tarkvara, mis on ühendatud internetti ja millele on võimalik kaugelt ligi pääseda, kasutades teatud tööriistasid, leides üles teatud turvanõrkused, on võimalik ühtmoodi ära kasutada," lisas ta.
Mägi sõnul tekib küsimus, kas kõiki selliseid asju, mida on võimalik internetti ühendada, on üldse vaja soetada.
Tema sõnul on tehnoloogia haavatav ning on suhteliselt olematu tõenäosus, et kuskile sisse häkkida pole võimalik. "Kõik oleneb sellest, kui palju kellelgi on huvi või raha ehk ressurssi sinna alla panna. Ärge ühendage kõiki oma seadmeid internetti, kui kardate jälgimist," ütles Mägi.
Rääkides WikiLeaksi väidetest, et CIA suudab tungida sisse internetti ühendatud kodumasinatesse, ütles Klaid, et luureinfot on kogutud sajandeid, kuid nüüd on lihtsalt üks info kogumise viis juurde tekkinud.
"Tehnoloogia ja kaasaegne IT-tehnoloogia on nende jaoks lihtsalt käepikendus. Kõik seadmed, mis sul kodus on, on luureinfo kogujatele käepikendus," märkis ta.
Mägi sõnul on keeruline vastata küsimusele, kes tagab selliste seadmete turvalisuse selleks, et need ei oleks sissemurtavad või ärakasutatavad spionaaži või muul eesmärgil.
"Isegi kui suurühendused või -riigid lepivad omavahel kokku, et nende riigis toodetud tarkvara vastab mingile kindlale turvastandardile ja sinna pole võimalik kaugelt sisse häkkida, on tore. Aga kust enamik inimesi oma tooted tellivad? Hiina veebipoodidest jne. Seega sellega ülemaailmset probleemi ei lahenda," rääkis Mägi.
Koduelektroonika kaudu inimeste jälgimise üks aspekt on see, et sel viisil võib olla võimalik tuvastada terroriste ja kurjategijaid kätte saada. Mägi hinnangul on tegemist eetikaküsimusega, kuhu piiri tõmmata.
Samas tõi Mägi välja, et inimesed ise annavad nõusoleku enda jälgimiseks, kui nad ei loe läbi kasutusjuhendeid või nõustuvad kõigi tingimustega.
"Esimene samm on, kas kõiki seadmeid on vaja internetti ühendada. Teine asi - natukene tuleb ennast harida selles osas, mida need seadmed on võimelised tegema. Lihtsaim näide on veebikaamerad. Meil on suur hulk juhtumeid, kus saadame ettevõtetele või eraisikutele teated, et nende veebikaamerad on internetis kõigile nähtavad," rääkis Klaid Mägi.
Toimetaja: Merili Nael