Süüdistuse kohaselt esitas Tartu Mill käibedeklaratsioonides 2012. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta septembrini valeandmeid, mille tulemusel jäi riigile laekumata käibemaksu 1 233 761 eurot.

Ettevõtte toonast ostujuhti süüdistatakse kaheksaliikmelise kuritegeliku ühenduse kaasabil valeandmete esitamise organiseerimises.
Uurimisel kogutud tõendid viitavad sellele, et kuritegeliku ühenduse liikmed kasutasid üle 30 variettevõtte, mille kaudu näidati tehinguid, mida tegelikult ei toimunud, ütles prokuratuuri pressiesindaja Urmas Glase ERR.ee-le.

Nende näilike tehingute eest esitasid variettevõtted AS-ile Tartu Mill süüdistuse kohaselt võltsarveid, mille alusel kandis süüdistatav kuritegeliku grupi kontrolli all olevatele variettevõtetele raha.

Süüdistuse järgi varjati nii tehinguid Tartu Milli ja tegelike teraviljamüüjate vahel ning võltsarvete alusel üle kantud raha kui kuritegelik tulu jõudis sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, sealhulgas ostujuhini.

Sularaha kasutati tegelikele teraviljamüüjatele vilja ja rapsi eest tasumiseks ning kuritegeliku ühenduse tegutsemise rahastamiseks, sealhulgas ühenduse liikmetele tasumiseks.

Tartu maakohus mõistis juba 2014. aasta alguses kuus kuritegeliku ühenduse liiget kokkuleppemenetluses süüdi, toime pandud kuritegusid tunnistasid ka süüdistatavad ise.

Kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Marek Vahingu sõnul on tegemist märgilise tähtsusega kriminaalasjaga ning seda mitte ainult kahju suuruse, vaid asja laiema mõju tõttu.

"AS-il Tartu Mill kui ühel teraviljasektori juhtivettevõttel lasuv süüdistus heidab kahtlemata varju kogu teraviljatööstusele. Süüdistataval poleks olnud võimalik petturlikult ning ebaausalt tegutseda, kui poleks olnud teraviljamüüjaid, kes sellist käitumist aktsepteerivad. See omakorda aga näitab arenguruumi Eesti talunike ja viljakasvatajate ärikultuuris," märkis Vahing.

Prokurör avaldas lootust, et niivõrd ulatuslike pettuste avalikkuse ette toomine AS-ile Tartu Mill süüdistuse esitamisega mitte ei kahanda usaldusväärsust teraviljatööstuse suhtes, vaid pigem annab ausatele viljakasvatajatele kindlustunnet.

"Majanduskuritegude uurimise ja avastamise ning tegude toimepanijate vastutusele võtmise üks olulisemaid eesmärke on ausate ettevõtjate ning ausa turu kaitsmine. Ausad ettevõtjad peavad teadma, et riik kaitseb neid, kuivõrd just nemad on meie majanduse üks alustaladest. Ettevõtjad omakorda aga saavad panustada ausa ja õiglase turu toimimisse õiguskaitseasutusi igast võimalikust pettuseohust teavitades," ütles prokurör.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul ei ole ammutuntud arvevabrikute skeem majanduse varjatud osast kuskile kadunud ning maksu- ja tolliameti uurijatel tuleb sellega regulaarselt tegeleda.

"Võrreldes aga 4-5 aasta taguse ajaga arvevabrikud enam miljonitesse ulatuvate kahjudeni ei jõua. Uurijate töö tulemuslikkust näitab see, et vajalikud tõendusmaterjalid paneme kokku juba kuriteo toimepanemise varajases staadiumis ja sellega suudame arvevabriku tegevuse kiiremini tõkestada," ütles Kuus.

Süüdimõistmisel saab kohus ettevõttele määrata rahalise karistuse kuni 16 miljonit eurot.

Kriminaalasja uuris maksu- ja tolliameti uurimisosakond ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Tartu Mill: maksupettusega oli seotud ettevõtte endine töötaja, mitte ettevõte

Tartu Mill AS-i õigusnõustaja Ivo Raudjärv teatas ERR-ile, et 2013. aastal avastatud maksupettuse kriminaalmenetlus ei ole tuvastanud, et Tartu Mill AS või selle juhtkond oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse, ega ka seda, et ettevõttel oleks võimalik olnud sellest kasu saada.

"Tänaseks on prokuratuur läbi viinud äärmiselt mahuka ja põhjaliku uurimise. Alates 2013. aastast on kriminaalmenetluses kasutatud massiivselt jälitustegevust ja kontrollitud erinevaid võimalikke versioone ning leitud, et kuritegeliku ühendusega oli seotud üks Tartu Mill AS-i endine töötaja. Uurimine ei tuvastanud, et Tartu Mill AS oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse, ega ka seda, et ettevõttel oleks olnud võimalik omistada majanduslikku kasu," märkis Raudjärv.

Raudjärv lisas, et ettevõte on osutanud uurimise raames igakülgset kaasabi, kuid kahetsusväärselt on jäänud uurimise poolt tähelepanuta mõned Tartu Mill AS-i tähelepanu juhtimised.

"Süüdistus on lähtunud hüpoteesist, et läbi erinevate ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute jõudis sularaha tagasi ühenduse liikmeteni, millest osaga tasuti põllumeestele kauba eest (seda ilma käibemaksuta) ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse. Ometigi on tähelepanuta jäänud, et kogu sellest protsessist pole Tartu Mill AS saanud majanduslikku kasu ja see protsess ei teinud äri ka kuidagi paremaks. Seda on tunnistanud ka kuritegeliku ühenduse liikmed," rõhutas Raudjärv.

Raudjärve kinnitusel ei pea Tartu Mill esitatud süüdistust põhjendatuks ning on valmis oma õigusi kohtus kaitsma.

Raudjärv lisas, et kogu see protsess on tekitanud ettevõttele nii maine- kui ka finantskahju.

Maksuamet pidas 2013. aasta sügisel Tartu Mill AS-i arvelt kinni ka kogu riigile mittelaekunud maksuraha.