Eesti Energia osalusega Attarat Power Company viis neljapäeval lõpule Jordaania põlevkiviprojekti rahastamise, millega jõustus Eesti Energia aktsiate müük. Attarat Power Company's seni 65-protsendilist osalust omanud Eesti Energia müüs 55 protsenti aktsiatest Malaisia ettevõttele YTL Power International Berhad ja Hiina ettevõttele Yudean Group ning säilitas kümneprotsendilise osaluse.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama maksumuseks kujuneb 1,98 miljardit eurot (2,1 mld dollarit), mis on Jordaania suurim välisinvesteering ja üksiti suurim ühekordne investeering põlevkivitööstusesse.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul räägib saavutatu enda eest. „2,1 miljardi suuruse rahastuse saamine maailma suurimatelt pankadelt ja teistelt aktsionäridelt kinnitab, et projekt on hästi arendatud ja juhitud. Eesti Energia teenib tehinguga tagasi senised arendusinvesteeringud summas 30,6 miljonit dollarit ning lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit aktsiate müügist. Sellise mastaabiga projekti rahastamise lõpule viimine aitab kindlasti avada tulevikus Eesti jaoks uksi sarnasteks tehnoloogiasiirde projektideks,“ rääkis Sutter.

Sutter: tegime projekti investeerimiskõlblikuks

Lepingut sõitis Jordaaniasse allkirjastama projektijuht Andres Anijalg. Hando Sutter ja valdkonna eest vastutav rahandusminister Sven Sester isiklikult kohale ei sõitnud.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, selgitas pressikonverentsil, et lisaks bioloogilistele katsetustele oli energiakontserni roll projekti ettevalmistus investeerimiskõlblikkuse saavutamiseks ehk usaldusväärsuse andmine. Investorite jaoks on tegemist esimese põlevkiviprojektiga.

"Täna me anname selle projekti väga heas seisus oma partneritele üle," ütles Sutter.

Kümneprotsendilise osaluse säilitas ettevõte selleks, et Jordaania saaks nende oskusteavet projekti juures ka edasi kasutada. Sutter on kindel, et see osalus toob ka omanikutulu.

Sutter selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et alles jäänud kümne protsendi rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit. "Aga kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta.

Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Sutteri sõnul on Eesti Energia arvestanud projektist saadava erakorralise tuluga. Ta märkis, et Eesti Energial on varasemast perioodist arvestatav laenukoorem ning kindlasti saab ettevõtte bilanss tugevamaks.

"Aga kuidas kasumit kasutada, see on kokkuvõttes omaniku otsus. Meie asi on raha teenida ja omanik otsustab, mida sellega peale hakkab," sõnas ta.

Sutter rõhutas, et Eesti kompetents pole mitte üksnes e-riik ja nutilahendused, vaid ka põlevkivi. "Oleme täna maailmas kõige suuremad põlevkivi kasutajad," põhjendas ta.

Jordaania põlevkivist saab energiat ruutmeetrilt kümme korda rohkem kui Eesti omalt, tõdes Eesti Energia geoloog Hardi Aosaar.

Kaheksa aastat ettevalmistust

Eesti Energia on Jordaania elektriprojekti arendamisega tegelnud kaheksa aastat, muuhulgas on läbi viidud põlevkivi geoloogilised ja põhjavee uuringud, valmistatud ette seadusandlus põlevkivi kasutamiseks Jordaanias, viidud läbi keskkonnamõjude hindamine ja saadud vajalikud load. Samuti on tehtud põletuskatseid Jordaania põlevkiviga, valmistatud ette karjääri ja elektrijaama rajamine, viidud läbi suuremahulised rahvusvahelised hanked, sõlmitud lepingud elektrijaama ehitamiseks, kaevandustööde läbiviimiseks, infrastruktuuri väljaehitamiseks, põhjavee puurkaevude puurimiseks ja ehitusjärelevalve teostamiseks.

Jordaania valitsusega on sõlmitud 30-aastane fikseeritud hinnaga elektri ostu-müügi leping, saavutatud vajalikud maaõigused projekti elluviimiseks ning sõlmitud finantseerimislepingud nii pankade kui omakapitaliinvestoritega projekti elluviimiseks.

Põlevkivielektrijaam rajatakse Kesk-Jordaaniasse, Attarat Um Ghudranisse. Elektrijaam katab hinnanguliselt 10-15 protsenti Jordaania elektrienergia vajadusest. Praegu sõltub riik 95 protsendi ulatuses imporditavast energiast.

Tehase ehitusega tehakse algust tänavu ning see käivitub 2020. aastast.