Kui AS Eesti Teed 2012. aastal loodi, oli riigil kahtlus, et teehoiuturg võib olla õhku täis ning riiklik teehoiufirma pidi välja selgitama, kui palju teede hooldamine päriselt maksab, vahendasid ERRi raadiouudised.

Samal ajal hakkasid kehtima ka märksa rangemad teehoiunõuded ning sestap tehti lepingud Eesti Teedega ikkagi kallimad, kui seda olid juba kehtivad lepingud eraettevõtetega. Maanteeamet küll mõtles, et võiks ka erafirmadega uued kokkulepped teha, aga need küsisid veel rohkem raha ning seepärast jäädi ootama uusi hankeid.

Üldine lootus oli, et Eesti Teede majandustulemused seavad kiiresti paika uue lati ning edaspidi küsiks erafirmad oma töö eest vähem raha.

Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus tõdes, et iseenesest sai tõesti kinnitust arvamus, et seni oli hooldeturg üle makstud. Kuid selgus ei tulnud riigifirma vedamisel, vaid hoopis ülemöödunud aastal, kui seitsme piirkonna hooldamiseks uued riigihanked korraldati.

Teehooldusfirma: tegu võis olla keelatud riigiabiga

Nimelt olid ka hanketingimused pisut muutunud, erafirmad said Eesti sees rohkem liikuda ning uued lepingud tulid maanteeametile üllatavalt odavad. Umbes kolmandiku võrra odavamad kui veel kehtivad lepingud riigifirmaga. Alates 2017. aastast tegutseb vabaturul ka aktsiaselts Eesti Teed ning näiteks Lääne-Virumaa teede hooldamiseks küsibki riigifirma mitte kolm miljonit eurot aastas nagu varem, vaid ainult kaks miljonit.

Teehooldusfirma Tariston juhi Kaspar Kaldjärve hinnangul võib see tähendada, et seni sai riigiettevõte nii palju raha, et seda võib keelatud riigiabiks nimetada.

Eesti Teede juht Andres Agukas aga väidab, et lepingust tingituna pidigi neile maksma 2012. aasta turuhindande järgi. Nüüd aga saabki odavamalt.

"See on selge, et kui turg on sellises suunas nagu ta täna on, siis Eesti Teed peab uutes turutingimustes kohanema. Näiteks, kui Eesti Teed loodi, oli ettevõttes 415 töötajat. Täna on meil juba 300 töötajat," sõnas Agukas.

Eesti Teed pidanuks maanteeametit odavnemisest teavitama

Aga ikkagi, kas asi ei pidanuks käima teistpidi ehk mitte turg ei nõua riigifirma efektiivsust, vaid riigifirma näitab turule, kuivõrd odavamalt on võimalik? Tarmo Mõttus tõdes, et maanteeamet riigifirma sisse ei näinud ning ka ettevõtte kasuminumbrid polnud piisavalt suured, et ametit liikuma sundida. Sellest, et tegelikult saaks odavamalt majandada, pidanuks riigifirma maanteeametile teada andma.

"Maanteeameti seisukohalt oleks pidanud kindlasti teada andma, aga kahjuks meile sellist infot ei laekunud ja seetõttu puudus ka maanteeametil hea ülevaade, kuhupoole seda turuhinda peab mõjutama või kuidas seda nägema peaks," nentis Mõttus.

Kui maanteeameti silmad 2015. aasta hangete valguses avanesid, otsustati 15 protsendi võrra vähendada ka lepinguid ASiga Eesti Teed. Kuna uutel hangetel osaledes on riigifirma näidanud, et tegelikult saab veel odavamalt, sooviks maanteeamet vähendada ka käesoleva ehk viimase lepinguaasta hinda.

"Vaadates keskmist turuhinda, mis on selle aasta kohta tulnud, nõuab see ikka seda, et me peame läbirääkimisi pidama ja kas me tulemuseni ehk oma soovitud numbrini jõuame, see on nüüd läbirääkimiste koht," lausus Mõttus.

Kokkuvõttes tõdevad nii eraettevõtted kui Eesti Teed, et konkurents on hinnad alla toonud ning suurte kasumite või ebaefektiivsuse aeg teehooldusturul on läbi.