Josing: kiire inflatsioon jätkub kogu aasta, aktsiisitõusu mõju on alles ees ({{commentsTotal}})

{{1486457037000 | amCalendar}}

Sel aastal on inflatsioon kindlasti märksa kiirem kui mullu ning aktsiisitõusud hakkavad kajastuma alles kuu aja pärast, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leiab aga, et hirmu ülikiire hinnatõusu ees ei ole vaja tunda.

Josing rääkis ERRile, et jaanuarikuise hinnatõusu põhjustasid Eesti-välised tegurid - maailmaturu hindade mõju, mis puudutas nii toidukaupu kui kütust. Aktsiisitõus kajastub tema sõnul alles kuu aja pärast, sest enamik aktsiise tõusis alles veebruarist.

"Arvestades seda eelnevat kogemust, et ettevõtjad teevad teatud aktsiisikaupade osas ka varud, näiteks alkoholi osas ilmselt suured jaeketid teevad päris suured varud, ei pruugi aktsiisitõus ka jaehinda tulla," nentis ta.

Josingu sõnul kogub konjunktuuriinstituut ka Eesti tööstuste väljamüügihindu, millega nad kaupu maailmaturule viivad ja millised on kokkuostuhinnad. Sealgi on näha hinnatõusu.

"Piimatoodete osas on see loogiline, sest piimatooted olid eelmisel aastal tõesti kõigil tasemetel väga madalad. Lihatoodete osas on natuke teine pilt, sest kui eelmisel aastal said loomakasvatajad, seafarmide omanikud väga madalat hinda oma toodangu eest, siis ega paljud jaehinnad ei olnud languses eelmine aasta, nii sealiha osas näeme natuke lihtsalt jaehinnatõusu," tõdes ta.

Josing märkis, et inimestele ei meeldi tavaliselt ükski hinnatõus ja see mõjutab ka kindlustunnet. Tarbijaparameetrid näitavad, et inflatsiooniootused on praegu rekordkõrgel tasemel - inimesed on valmistunud selleks, et hinnad hakkavad tõusma.

"Meie prognoosi kohaselt on inflatsioon sellel aastal kindlasti oluliselt kiirem kui eelmisel aastal. Prognoosisime aasta alguses selleks aastaks kolmeprotsendilist inflatsiooni, aga võib tulla ka kiirem," lausus konjunktuuriinstituudi juht.

Vitsur: inflatsiooni kiirenemine ei olnud üllatav

majandusteadlane ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et tarbijahindade kallinemine jaanuaris ei olnud üllatav, sest tegu oli valitsuse hinnapoliitika otsese tagajärjega - alkohoolsete jookide ja tubaka hinnaga ehk aktsiisipoliitikaga, mis oli taotluslik. Teiseks tuleb tema sõnul arvestada, et möödunud aasta ülimadala kütusehinna mõju kehtis veel jaanuaris, veebruarist jätkub veel natuke, kuid siis kaob täiesti ära.

"See on praktiliselt viimane kuu, kus möödunud perioodiga võrreldes on nafta kallinenud, sest veebruari lõpuks tõusis nafta kuhugi 50 dollari piirimaile ja enam hinnaindeksit ei mõjuta. Selles suhtes jääb see hinnaindeksi tõus tuleval kuul kindlasti väiksemaks, sest transport, mis on suure osatähtsusega, enam nii palju ei kalline selles kuus," selgitas ta.

Vitsur lisas, et kui sel aastal suuri kütusehinna muutusi maailmaturul ei tule, siis see tegur kaotab oma tähenduse hinnadünaamikas. Kolmas hindade kallinemise põhjus on tema sõnul see, et möödunud aastal oli piima ja piimatoodete hind väga madal.

"Nüüd on hind tõusnud talutavale tasemele. Kuhu ta edasi liigub, seda ei oska öelda, kuid väga suurt muutust siin oodata ilmselt ei ole. Nii et jaanuar on mingil määral erandlik kuu ja siit ei maksa välja lugeda, et hinnatõus nüüd terve aasta saabki olema nii suur," kinnitas Vitsur. "See tõus, mis oli, oli suures osas planeeritud, ettenähtav".

Ta kinnitas, et mingisugust hirmu esialgu ülikiire hinnatõusu pärast tunda ei ole vaja ning kui aasta jooksul lisanduvad aktsiisid kõrvale jätta, jäävad hinnad suhteliselt stabiilseks.

Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7 protsenti. Kaubad olid aastatagusega võrreldes 3,3 protsenti ja teenused 1,7 protsenti kallimad. Mootorikütus andis inflatsiooni kasvust ligi 40 protsenti. Bensiin oli 19,4 ja diislikütus 26,1 protsenti kallim kui möödunud aasta jaanuaris. 



uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: