Graafik: tarbijahinnad kasvasid veebruaris aastaga 3,4 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1488866956000 | amCalendar}}

Tarbijahinnaindeks (THI) kasvas veebruaris aastases võrdluses 3,4 protsenti, jaanuarikuuga võrreldes 1,3 protsenti, hinnatõusu taga oli peamiselt mootorikütuse hinnatõus.

Kaubad olid mullu veebruariga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 2,7 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,3 protsenti.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8 protsenti ja bensiin 22,7 protsenti kallim.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1-protsendiline ning alkohoolsete jookide ja tubaka kallinemine vastavalt 5,2 protsenti ja 8,7 protsenti.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4 protsenti ning suhkur ja kondiitritooted 6,4 protsenti kallimad. Toidukaupadest on aastaga enim ehk 28 protsenti kallinenud suhkur, 24 protsenti või ja 21 protsenti värske kala.

 

Mootorikütus kallines kuuga 4,9 protsenti

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9 protsenti ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37 protsenti kallimad kui jaanuari piletid.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6-protsendiline kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5 protsenti kallinenud köögivili ning 3,5 protsenti kallinenud suhkur ja kondiitritooted.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3 protsenti või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis, mil see oli samuti 1,3 protsenti.

 
Palm: hinnakasv muutub laiapõhjaliseks ja avaldab survet palkadele

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Eesti hinnakasv muutumas laiapõhjaliseks ning kiirem hinnakasv avaldab survet kiiremaks palgakasvuks.

"Inflatsioon on globaalselt taastumas, mis tähendab kasvavate majanduste puhul ülespoole hinnasurvet. Euroala hinnakasv kiirenes veebruarikuus esialgse hinnangu kohaselt 2 protsendini jaanuarikuu 1,8 protsendilt. Sarnaselt Eestile veab hinnakasvu ennekõike energia ning toiduained, alkoholi ning tubakatooted," ütles Palm BNS-i teatel.

Samas annab Palmi hinnangul sisenõudluse tugevusest märku järk-järgult taastuv teenuste hindade kasv, mis on püsivama mõjuga. "Tarbija ja investor peab arvestama, et inflatsioon on tagasi selleks, et jääda," ütles ta.

"Eestis on hinnakasv muutumas laiemapõhjaliseks ning aasta lõikes kandub järsk energiahindade hüpe osaliselt edasi muudesse hindadesse, seaslhulgas eluaseme ning teenuste hindadesse. Aasta esimesel kahel kuul on transpordikulude aastakasv püsinud rekordiline - üle 8 protsendi aastavõrdluses. Aasta tagasi võitsid tarbijad pea 3-protsendilisest langusest. Viimati oli hinnakasv transpordihindades sedavõrd kiire 2010. aasta kevadel," ütles Palm.

"Kiirem hinnakasv avaldab täistööhõivele läheneva tööturu kontekstis täiendavat survet kiiremaks palgakasvuks ja vastupidi. Kokkuvõttes on kiire hinnakasvu taustal tänavu tulemuseks reaalpalkade kasvutempo aeglustumisega Eestis 2-3 protsendi tasemele, mis on euroala riikide võrdluses jätkuvalt tubli kasvutempo," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul, Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: