Eesti ajakirjandusväljaandeid esindav pressinõukogu on arutlenud mitmete nähtuste üle, millega väljaanded pidevalt kokku puutuvad, ning teinud oma tähelepanekud, millest soovitavad väljaannetel juhinduda.

Pressinõukogu esimehe Andrus Karnau sõnul on välja joonistunud kaks olulisemat tähelepanekut, millele pressinõukogu väljaannete tähelepanu juhtida tahab.

Üheks neist on kriitikavaba suhtumine eeskätt politseist ja prokuratuurist ehk jõustruktuuridest lähetatavatesse pressiteadetesse.

"Kriitiline meel on toimetustes kadunud – kui jõustruktuurid mingi teate saadavad, siis see avaldatakse ilma mingi kriitilise hinnanguta," selgitas Karnau ERR.ee-le. "Iga ametiasutuse suhtekorraldusosakond töötab selle ametiasutuse heaks ja esitab sellele ametkonnale sobivaid seisukohti. Ajakirjanduse ülesanne on neid kontrollida, eriti, kui on tegemist konfliktse materjaliga. Näiteks kui politsei või prokuratuur on oma volitusi ületanud ja saadab pressiteate, mis sisaldab väiteid veel kellegi teise kohta, siis ei saa ainult ühe poole pressiteatega piirduda," manitses Karnau.

Karnau sõnul ei pea pikalt lehti lappama, et leida selliseid pressiteateid, mida väljaanne pole pidanud vajalikuks kontrollida.

Kooskõlastatud materjal pole sõltumatu

Teiseks ohuks, mis pressinõukogule silma on torganud, on viimastel aastatel levima hakanud komme artikleid allikatega enne avaldamist kooskõlastada, mida Karnau peab taunitavaks.

"Materjalide kooskõlastamine on võtnud Eestis epideemilise mõõtme. Sellest tulenevalt on kaebustes korduv motiiv, kus inimesed kaebavad, et ajakirjanik lubas artiklit enne trükkiminekut näidata, aga ei näidanud. Siis ajakirjanik vastab meile, et ta ei jõudnud näidata, sest leht oli vaja trükki saata," tõi Karnau näiteks. "Siis, et saatsin parandused, aga ajaleht ei võtnud arvesse kõiki mu parandusi," jätkas ta teise näitega.

Karnau sõnul ei peaks materjale üldse allikatega eelnevalt kooskõlastama. "Ma ei mõista, kust see tulnud on, aga see praktika on levinud juba nii palju, et hakkab ohustama ajakirjanduslikku sõltumatust," ütles Karnau. "Siis tuleks lugejatele ka öelda, et tegemist ei ole ajakirjanduslikult sõltumatu materjaliga, vaid riigiasutuse heakskiidetud materjaliga."

Karnau sõnul on ka erafirmades hakanud levima praktika, mille puhul nõutakse, et neist võib kirjutada ainult sellisel juhul, kui materjalid nendega eelnevalt kooskõlastatakse. Pressinõukogu hinnangul ei tohiks väljaanded sellist eeltsensuuri endale lubada.