USA ülemkohtu uus kohtunik Gorsuch andis ametivande
USA ülemkohtu uus kohtunik Neil Gorsuch andis esmaspäeval Valges Majas ametivande ning sellega jõudis lõpule pikk protsess, millega taastati ülemkohtus konservatiivideks peetavate kohtunike ülekaal.
Konservatiivse kohtuniku ametisse nimetamist peetakse president Donald Trumpi ametiaja üheks olulisemaks kordaminekuks tema poolehoidjate silmis ning tegu on ka ühe valimislubaduse tätimisega, vahendas Reuters.
Colorado osariigist pärit Gorsuch on seni kohtunikuametis järginud nn originalistide koolkonna põhimõtet, mille kohaselt tuleb põhiseadust tõlgendada väga täpselt ja lähtudes algsest tekstist ning seetõttu ei pea ta liigset tõlgendamist ja mugandamist põhjendatuks.
Ülemkohtu kohtunik on eluaegne amet ning seega võib hetkel 49-aastane Gorsuch töötada ülemkohtus veel pikka aega.
Justice Kennedy administers the judicial oath of office to Neil Gorsuch pic.twitter.com/rNHnMTFqNw
— POLITICO (@politico) April 10, 2017
Gorsuch: "I promise you that I will do all my powers permit to be a faithful servant to the Constitution and laws of this great nation" pic.twitter.com/Q0iGwbkGn8
— POLITICO (@politico) April 10, 2017
Pärast kohtunik Antonin Scalia surma 2016. aasta veebruaris jäi üheksas koht ülemkohtus täitmata, sest kongressi vabariiklased asusid blokeerima president Barack Obama poolt välja käidud Merrick Garlandi ametisse nimetamist. President Donald Trumpi kandidaadi Gorsuchil ei õnnestunud 100-liikmelises senatis samuti koguda vajalikku 60 poolthäält ning seetõttu muudeti senati vabariiklaste liider Mitch McConnelli eestvedamisel ülemkohtu kohtunike heaks kiitmise reegleid ehk edaspidi tavalisest häälteenamusest.
Seejärel kiitis senat ka Gorsuchi heaks - poolt hääletas 54 ja vastu 45 senaatorit. Suurem osa senati demokraatidest oli Gorsuchi ülemkohtusse määramise vastu. Vabariiklased ja ka osa justiitsküsimuste spetsialiste süüdistas demokraate selles, et viimased olid Gorsuchi vastu mitte tema enda pärast, vaid eesmärgiga takistada Trumpi administratsiooni tööd ning maksta kätte omaaegase kohtunik Garlandi blokeerimise eest.
Samas on mõlema poole senaatorid avaldanud öelnud, et senati reeglite muutmine (nn nuclear option) võib avaldada senati tööle palju ulatuslikumat mõju. Poliitiline viivitustaktika ehk nn filibuster on olnud USA poliitilises ajaloos olulisel kohal, sest selles nähakse senati sõltumatuse tagatist, mis annab vähemuses olevatele rahvasaadikutele teatava sõnaõiguse ja mõjuvõimu sõltumata sellest, milline partei parajasti võimul on.
Toimetaja: Laur Viirand