Eelmine aasta näitas, et hirm pagulaste saabumise ees puhuti alusetult suureks, kuid kohalikel pagulasvastastel aktivistidel ei ole tegelikult vaenlast, kelle vastu oma viha suunata.

Kaitsepolitsei tõdes, et abstraktne jutt Euroopa islamiseerumisest ei haakunud Eesti tegelikkusega ning pagulastemaatika jäigi mullu teiste, päriselt mõjukate sündmuste varju.

Immigrantide õigusrikkumisi, mida saaks üles puhuda, esines Eestis väga vähe ning sellest said pagulasvastased ilmselt ka ise aru, mistõttu on sellekohane reaalne tegevus soikunud ehk kaitsepolitsei hinnangul on tegemist varjupoksiga.

"Endale tähelepanu otsinud rühmitise (Odini sõdalased) tegevus on algusest peale küsimusi tekitanud, sest õhin põhines väidetavate tumedanahalistest korrarikkujate otsimises, samas kui rühmitise endiste ja praeguste juhtide paturegistrisse kuuluvad röövid, vargused, joobes autojuhtimine, elatisrahavõlad ja isegi tapmine," märkis aastaraamat.

Kaitsepolitsei hinnangul eelmisel aastal ksenofoobide entusiasm võrreldes 2015. aastaga pigem rauges ja seda vaatamata sellele, et sotsiaalmeedias jätkus pagulaste vastu suunatud vaenu õhutamine ning toimusid mõned sisserände vastased meeleavaldused.

Esimeste Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud põgenike Eestisse saabumise järel tegid pagulasvastased mõned üleskutsed tuvastada pagulaste elukohad ning riputasid sotsiaalmeediasse Eesti linnade tänavatel tehtud pilte teise nahavärviga inimestest.

"Kui mõni kambana tänavatel jõlkumine välja arvata, jäigi agitatsioon peamiselt sotsiaalmeediasse ja midagi muud märkimisväärset ei toimunud," nentis kaitsepolitsei.

Kapo tuvastas mõned pagulasvastased aktivistid, kes üritasid kaasata venekeelseid isikuid, et oma sõnumit venekeelses meedias levitada ning kuigi sellel laiemat mõju polnud, andis see siiski Vene propagandakanalitele võimaluse Eestis ja Euroopas laiemaltki pagulastemaatika kaudu pingeid tekitada.