X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Mitmetes ametites teenivad naised meestest rohkem

Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22 protsenti, mis tähendab, et naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Statistikaamet teatas kolmapäeval oma blogis, et otsis naistepäeva puhul välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.

Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt kolm protsenti suurem, on Eestis alla kümne.

Ametialad, kus naiste keskmine tunnitasu ületab meeste keskmise tunnitasu:

Juhid reklaami ja suhtekorralduse alal

Juhid toitlustuses

Kartograafid ja maamõõtjad

Muud muusikaõpetajad (muusika eraõpetajad)

Tõlkijad, tõlgid jm keeleteadlased

Õenduse keskastme spetsialistid

Kinnisvaramaaklerid ja -haldajad

Mujal liigitamata äriteenuste agendid (kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator)

Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid

Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid

Veebitehnikud

Telefonimüügi agendid

Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad

Põllusaaduste ja loomakasvatajad

Bussi- ja trammijuhid

Aianduse lihttöölised

Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (näiteks baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12 protsenti enam.

Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad keheksa protsenti kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed.

Naissekretärid ja -juhiabid saavad seiste protsenti kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi viis protsenti rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu neli protsenti kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.

Palgalõhe Euroopa Liidu riikides

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopas sooline palgalõhe 16,3 protsenti. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5 protsenti) ning kõrgeim Eestis (26,9 protsenti), Tšehhis (22,5 protsenti), Saksamaal (22 protsenti), Austrias (21,7 protsenti) ja Suurbritannias (20,8 protsenti). Viimase viie aasta jooksul on EL-i keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.

Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: