Kohalikel valimistel peaks saama hääletada vaid Eesti kodanikud
Sel sügisel, 15. oktoobril, toimuvad Eestis kaheksandat korda kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Need on erilised. Lisaks sellele, et valimisiga on langetatud 16. eluaastale, on kauaoodatud, ent vildakas haldusreform tekitanud juba praegu palju pahandust.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus hääletada Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.
Säärane liberaalne olukord on põhjustanud palju probleeme mitte ainult Ida-Virumaal, vaid ka minu kodulinnas Loksal või Tallinnas. Alates 1996. aastast on Keskerakond saanud pealinna volikogu valimistel kõige suurema häältesaagi ning nagu me teame, on Lasnamäe suurima elanike arvuga linnaosa, kus enamik valijaskonnast on venekeelne. Samuti on 2747 elanikuga väikeses Loksa linnas 73 protsenti Keskerakonna valijaid – tõsi, 2009. aastal oli Loksa linnas rohkem registreeritud elanikke ning Keskerakonna häältesaak 93 protsenti.
Nõnda on mõlemas Harjumaa linnas end mugavalt sisse seadnud võim, kes ei esinda mitte ainult Eesti kodanike, vaid ka halli passi või mõne välisriigi dokumenti omavate elanike huve.
Tõsi on, et järjest rohkem kohalikke vene inimesi, eriti nooremapoolsed, on omandanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ja võiks ju arvata, et viiekümne aasta pärast pole meil ühtegi kodakondsuseta inimest – ent selline mõtlemine pole mitte ainult naiivne ja vale, vaid ka ohtlik.
Vähe sellest – igal aastal asub Eestisse elama mitu tuhat uut inimest. Enamikul sisserändajatest pole varem Eestiga mitte mingisugust sidet olnud ning kui neil on kohaliku volikogu valimistel hääleõigus, siis valitseb võõrapärane kultuur meie kohalikku elu. Me ei saa ega tohi eristada inimesi vereliini pidi, ent meil kui kohalikul rahval on õigus seada piirid. Meil on õigus määrata, kes saavad kohalikus elus kaasa rääkida ning meil on õigus arvata, et mittekodanikud on intelligentsed inimesed ning mõistavad meid.
On viimane aeg teha ennetustööd ning võtta selles küsimuses eeskuju Lätist, kus valimisõigus, kaasa arvatud õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, on üksnes Läti kodanikel. See motiveerib ka meie mittekodanikke taotlema naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust ning annab neile õiguse kohalikus elus kaasa rääkida.
Ma soovin, et selle küsimise üle algaks tõsine diskussioon mitte ainult interneti avarustes või külakõrtsides, vaid ka riigikogu ruumides. Uue rahvusliku ärkamisaja lootuses peab iga eestlane nüüd prioriteedid paika seadma. Kas muutused on pöördumatud, või annab demokraatlikul teel veel midagi muuta?
Nagu Eesti kodakondsus on kallis vara, mille enesele taotlemine ei tohi muutuda mittekodanikule lihtsamaks, nii on ka kohaliku elu üle otsustamise õigus üksnes Eesti kodanike privileeg.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Lugejakiri