Elering osaleb praegu Kiisa elektrijaamaga vajadusel reserviturul ning see on tekitanud eraettevõtetel küsimusi. Elering märkiski nüüd, et reserviturul osalemise vähendamine toetab turupõhiste reservide suuremat kasutamist, säilitades samas Eleringile piisava paindlikkuse elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisel.

Rendile andmine võimaldab Kiisa jaamal tulevikus osaleda kõigil elektriturgudel, sealhulgas päev-ette turul, ning aidata kõrgete elektrihindadega tundidel tuua turule täiendavat tootmisvõimsust, põhjendas Elering Kiisa jaama rendile andmise plaani.

 "Täna seisab väga suur osa Kiisa võimsusest suurema osa ajast reservis. Riigi loodud investeerimiskindlus on aidanud reserviturul kiiresti areneda ja toonud turule uusi pakkujaid erasektorist. Seal, kus erasektor suudab teenust pakkuda, ei pea riik ise turul konkureerima. Seetõttu tahame Kiisa elektrijaama rolli reservis samm-sammult vähendada ja suunata 250-megavatine jaam turul osalemiseks. See aitaks tarbijatele pakkuda soodsamat elektrit hinnatippude ajal," ütles Keldo.  

Eleringi analüüs näitab, et turul on reserviteenuse pakkujaid lisandunud 185 protsenti ja pakkumiste maht on kasvanud 75 protsenti, seega vajadus kasutada turu asemel süsteemihalduri varasid on vähenenud.

 Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi kinnitusel on varustuskindlus ka Kiisa mahu vähendamise korral tagatud.

"Eleringi ülesanne on hoida elektrisüsteem igal ajahetkel tasakaalus ja töökindlana. Saame omaniku suunistest lähtuvalt vähendada Kiisa avariireservelektrijaama rolli reservvõimsuse nõudluse katmisel, kuna Balti sagedusreservide turg on hästi käivitunud ja turupõhiste reservide kättesaadavus paranenud," ütles ta.

Kuid Kiisa jaama rolli vähendamisega tõuseb tasakaalustamistasu: kui see on praegu 3,73 eurot megavatt-tunni kohta, siis järgmise aasta 1. maist 3,89 eurot. Järgmise aasta esimestel kuudel aga jääb kehtima tänavu juunis teatatud hinnatase 2,97 eurot megavatt-tunni kohta.

Keskmise kodutarbija jaoks, kes kasutab kuus 250 kilovatt-tundi elektrit lisandub alates järgmise aasta maist praegusega võrreldes kuuarvele umbes viis senti koos käibemaksuga; jaanuarist aprilli lõpuni on aga tasakaalustamistasu umbes 25 senti kuus madalam kui praegu, märkis Elering.

Tasakaalustamisvõimsuse kulu on 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga kodutarbija elektriarvel tänavu umbes 1,2 eurot kuus koos käibemaksuga. Alates 1. maist 2027 on kulu umbes 1,25 eurot koos käibemaksuga.

Samal ajal alustab Elering ettevalmistusi Kiisa erasektorile rendile andmiseks esimesel võimalusel, praeguse hinnangu järgi 2027. aasta lõpus. Rendile antuna saaks elektrijaam osaleda ka päev-ette turul ja toota elektrit ajal, mil turuhind on kõrge. 

 "Valitsus lubas, et kui reserviturg käivitub, vähendab riik seal oma osalust. Tänu erainvesteeringutele on turg paremini käima läinud. Kiisa jaama rolli vähendamisega täidame oma lubaduse ja hoiame investeerimiskindlust, andes rohkem ruumi turuosalistele, et ka tulevikus tuleks Eestisse uusi energiainvesteeringuid," ütles Keldo. 

Kiisa kohta tehtud hinnang näitab, et Kiisa osalemisel päev-ette turul võib olla elektrihinnale langetav mõju keskmiselt umbes 0,9 eurot megavatt-tunni kohta, märkis Elering.