Pimeduse varjus tõusevad õhk-õhk-tüüpi rakettidega relvastatud hävitajad lennukikandja USS George Washington tekilt õhku ja suunduvad Hormuzi väina poole, et tulistada alla kaubalaevade pihta suunatud Iraani tiibrakette ja droone, kirjeldavad ajakirjanikud.

Pikkadeks öisteks missioonideks on pilootidel kaasas Smuckersi võileivad, nätsupakid ja hädavajadusteks mõeldud kotid. Koos elektroonilise sõjapidamise lennukite, radariseirelennukitega ja allveelaevatõrje kopteritega loovad lennukite F-35C ja F/A-18 piloodid veeteed läbivate tankerite kohale kaitsekilbi.

Tunde hiljem maanduvad lennukid lennukikandjal, kus pidurdustross püüab kinni lennuki sabakonksu ja lõpetab öise vahetuse.

Peaaegu igapäevased laevade kaitsemissioonid on aidanud USA-l ja tema Pärsia lahe piirkonna partneritel taastada naftavedu läbi väina hoolimata Iraani lakkamatutest rünnakutest. See on võimaldanud Ameerika Ühendriikidel jätkata sõjalist konflikti, mis venib juba veebruarist saadik ja ohustab ligipääsu maailma naftavarudele.

USA sõjaväe teatel on nad viimase kuue kuu jooksul aidanud väina läbida enam kui 3000 kaubalaeval, tänu millele ületas Pärsia lahe naftaeksport viimastel nädalatel sõjaeelse taseme. 

Lähis-Idas paiknevate USA vägede juhataja admiral Brad Cooper lendas möödunud nädalavahetusel veeteest üle, kui keskväejuhatus (CENTCOM) tähistas 1,5 miljardi naftabarreli eksportimist alates suvest.

Missioonidega kursis olevate USA ametnike sõnul koormab aga kahe lennukikandja, universaalse dessantlaeva ja Lähis-Ida õhuväebaaside vahel jaotatud lennuoperatsioonide lakkamatu tempo nii lennukeid kui ka meeskonnaliikmeid. 

Samuti lasub suur pinge ulatuslikul mehaanikute ja hooldustehnikute meeskonnal, kelle ülesanne on tagada, et lennukid saaksid päevast päeva õhku tõusta.

Konfliktis osalevad lennukikandjad on tegutsenud kuude kaupa ööpäev läbi ja pea igasuguse puhkuseta, püstitades tänapäevaseid rekordeid nii missiooni pikkuse kui ka järjestikuste merel oldud päevade arvu poolest.

Olukorraga kursis olevate ametnike kinnitusel pikendati ka lennukikandjaid saatvate ja blokaadi jõustavate sõjalaevade teenistusaega.

USA mereväe operatsioonide ülem admiral Daryl Caudle ütles sel nädalal, et merevägi õpib konfliktist ja arvestab suure koormusega. Selleks rajatakse India ookeanis asuvale Diego Garcia saarebaasile laevade hoolduskeskus ning meremeestele plaanitakse rohkem sadamakülastusi. 

Samuti teeb Caudle koostööd Pentagoni juhtidega, et leevendada missioonide pikendamist ning pakkuda meremeestele ja nende peredele rohkem kindlustunnet.

"Meremehed saavad pikkade missioonidega hakkama, kuid vajavad sadamakülastusi," märkis Caudle ja lisas, et meeskonnaliikmed vajavad ka selgust missioonide kestuse kohta.

Praegu tegutseb Lähis-Idas 50 000 USA sõjaväelast ja 20 sõjalaeva. Kongressi eelarvebüroo hinnangul läheb konflikt USA-le maksma kaks kuni kolm miljardit dollarit kuus, kuna Pentagon kulutab operatsioonide ülalpidamiseks tohutul hulgal laskemoona, lennukikütust ja varustust.

Ajaleht The Wall Street Journal teatas hiljuti, et Pentagon saadab piirkonda lisavägesid ja -laevu, kuna USA president Donald Trump kaalub uut rünnakulainet Iraani vastu, et murda patiseis ja sundida Teherani alistuma. 

Valge Maja kinnitas avalduses, et blokaad jääb täielikult jõusse ning USA ei ründa Iraani enne vahevalimisi.

Sõjaväejuhtide sõnul suudavad väed hoida mereblokaadi ja kaitsta kaubalaevu täpselt nii kaua, kui neilt seda nõutakse. Ametnikud aga tunnistavad, et ressursimahukas operatsioon pärsib USA võimet seista vastu Hiina mõjuvõimule ja reageerida võimalikele kriisidele mujal maailmas.

Mõne USA ametniku hinnangul muutub olukord väinas ilma suurema rahvusvahelise abita üha jätkusuutmatumaks. Trumpi administratsiooni varasemad katsed luua väina turvamiseks koalitsioon on aga liiva jooksnud.

Viimastel kuudel on Iraan korduvalt pannud proovile Trumpi administratsiooni väite, et veetee on USA kontrolli all. Teheran on süüdanud laevu ja isegi uputanud neist mõned. 

Oktoober oli kaubalaevandusele sõja algusest saadik eriti ohtlik kuu: Ühendkuningriigi merekaubanduse operatsioonide keskus registreeris üle 35 vahejuhtumi.

USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni aegse Lähis-Ida kaitsepoliitika abiministri asetäitja Dana Strouli sõnul sõltub konflikti käik praegu sellest, kumb pool suudab veeteed kauem oma kontrolli all hoida.

Majandussanktsioone ja mereblokaadi hõlmav USA survekampaania pole Strouli hinnangul seni olnud piisav, et Iraani režiim nõustuks tegema Trumpi administratsiooni oodatud järeleandmisi. "Minu arvates on küsimus selles, kas see dünaamika aja jooksul muutub," lisas ta.

USA ametnike sõnul tugineb Teheran laevade ründamisel suuresti droonidele ning suurtele allahelikiirusega tiibrakettidele, mida osa Ühendriikide ametnikke nimetab "lendavateks koolibussideks". 

Ameerika Ühendriigid kinnitavad, et on Iraani võimet laevu märgata ja jälgida oluliselt nõrgendanud ning 95 protsenti laevaliiklusest läbib veeteed ohutult.

The Wall Street Journali ajakirjanike sel kuul lennukikandja pardal jälgitud tegevus andis aimu USA ulatuslikust operatsioonist Hormuzi väina laevade kaitsmisel. 

Ametnike sõnul osalevad operatsioonis ka teine lennukikandja, universaalne dessantlaev ja üle tosina juhitavate rakettidega hävitaja, samuti Lähis-Ida baasidesse paigutatud lennukid ja droonid.

USS George Washingtoni pardal töötavad meeskonnad ööpäev läbi, et seada lennukeid missioonideks valmis. Neli hiiglaslikku tõstukit liigutavad korraga mitut lennukit lennuteki ja angaariteki vahel. Hooldustehnikud remondivad pidevalt lennukeid, relvastustehnikud laadivad laskemoona peale ja maha ning mehaanikud parandavad lennukikandja mootoritöökojas reaktiivmootoreid.

"Mida rohkem lennukid lendavad, seda kergemini need lagunevad, mistõttu tuleb meil siin lennutegevuse ajal üsna palju tööd juurde," rääkis lennukikandja vahehooldusüksuse ülem nooremleitnant Addie Schaefer. "Inimesed vaatavad "Tippkutti" ega mõtle üldse neile, kes töötavad kulisside taga – et on kindel põhjus, miks see lennuk üldse õhku tõusta saab."

Pilootidele ja lennumeeskondadele võivad öised missioonid Hormuzi väina kohal olla äärmiselt pingelised. Vaid 32 kilomeetri laiuse kitsa veetee kohal asuv õhuruum on õhuobjektidest küllastunud, mis jätab pilootidele loetud sekundid, et reageerida Iraani rannikult välja tulistatud ründevahenditele, rääkisid ajakirjanikega vestelnud piloodid ja meeskonnaliikmed.

Ühe piloodi sõnul on tema eskadrill suutnud laevu kaitsta sajaprotsendilise eduga, kui hävitajad on positsioonil ja neil jagub ohtude allatulistamiseks laskemoona, ehkki mõnikord tulistab Iraan korraga rohkemaid aluseid, kui USA jõuab kaitsta.

"Kui nende laevade pihta saadetakse teele mõni oht – olgu selleks laevatõrje tiibrakett või droon –, lendavad hävitajad kohale ja tulistavad selle väga lühikese ajaga alla," ütles lennukikandja löögigrupi ülem kontradmiral Jeffrey Heames. "Teeme seda töökindlalt."

Heames kinnitas ajalehele, et lennukikandjat varustatakse korrapäraselt ja meeskond on motiveeritud hoolimata küsimustest tähtajatu missiooni kohta. Jaapanis paiknev löögigrupp saadeti augustis välja vahetama lennukikandjat USS Abraham Lincoln.

Osa analüütikute hinnangul peaks Trump andma aega, et blokaad Iraani režiimi kurnaks, selle asemel et taotleda konfliktile kiiret lõppu õhulöökidega, mis vaevalt Teherani arvestusi muudaksid.

"Aeg töötab tema kasuks," ütles mõttekoja Brookings Institution välispoliitika programmi teadusdirektor Michael O'Hanlon. "Minu hinnangul tuleb teha selgeks, et ollakse valmis jätkama seda lõputult."