Viie aastaga on vabatahtlike panus kasvanud ligi neli korda - seda nii inimeste arvult kui ka appikutsete hulgalt. Osaliselt tuleneb arvude suurenemine kutseliste päästjate arvu vähenemisest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minule kodanikuna meeldiks väga, kui kutselisi komandosid oleks rohkem ja ma saaks üle Eesti samasugust teenust nagu näiteks Tallinna inimesed saavad. See sobiks mulle väga hästi, kuid see ei ole reaalne," ütles Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi.

Tema hinnangul on olukord Mandri-Eestis päris hea - pääste kohapealt musti auke pole ja komandod on tekkinud sinna, kus inimesed nende vajadust tunnetavad. Väikesaared on aga vaeslapse rollis. Tehnikast on aga igal pool puudu.

"Me vajame häid maastikusuutlikke päästeautosid, multifunktsionaalseid päästeautosid, mis suudaksid liikuda nii metsapõlengu, kulupõlengu puhul kui toimida ka liiklusõnnetuse puhul," rääkis Killandi.

Silberauto sai kolmapäeval Päästeliidult teenetemärgi peaaegu uue päästeauto hankimise ja annetamise eest. Vabatahtlike masinapark on kohati 30 aastat vana. Puudus on ka merepäästevarustusest. Sel alal toetamise eest sai tunnustust Tallink.

Rohkem nii suuri toetajaid Päästeliidul pole, kuid kohalikud ettevõtjad panevad ka õla alla. "Kindlasti on palju ettevõtteid, kes on kohaliku tasandi toetajad. Üksikuid päästeühinguid on aidatud küll autoremondi, külaliste majutamise, värvi hankimise ja selliste pisiasjadega," selgitas Killandi.

Riik annab nelja aasta jooksul vabatahtlikele päästjatele pool miljonit lisaraha aastas. Raha tuleb päästeametist ning politsei- ja piirivalveametist. See aitab ots-otsaga kokku tulla, mitte areneda.

Siseminister Andres Anvelt lubab, et kutselisi komandosid rohkem ei suleta.

"Ootan sügisel oma lauale analüüsi, kuidas 5-10 aasta pärast jätkata. Kus me saame näiteks - nagu praegu Vormsi saarel - segakomando, võib-olla mõnes kohas on see otstarbekas. Täna me ei rutta sündmustest ette. Mitte ühegi kutselise komando kinnipanemist me lähiaastatel ei planeeri," kinnitas minister.

Eestis on 114 vabatahtlikku päästekomandot, kellest 80 kuuluvad Päästeliitu. Vaid paaril-kolmel on korralik pritsumaja, enamikul on hooned armetus seisus, kümnel aga pole midagi.

Vabatahtlikud aitavad ka ohutusalast teadlikkust tõsta 

Läänemaal tegutseva MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed all on kaks vabatahtlikku päästekomandot (VPK) - Palivere ja Kirna. Palivere komandos on liikmeid 13, kellest kaks on alati operatiivses valves. Nädalas on üldjuhul paar väljakutset, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Talvel on rohkem majad, eluhooned, üldse hooned ja kui kevad tuleb, siis maastikupõlengud, kulupõlengud kõige rohkem," selgitas Palivere VPK liige Risto Roomet.

Tema sõnul ei saa nad oma tehnika ega varustuse üle kurta. Suurem puudus on pigem inimjõust ja seda eriti nende poolelt, kelle kanda on kõik asjaajamisega seonduv.

"Selle puudus on kõige suurem. Eestvedaja väsib ära ja kui eestvedaja ära väsib, siis teised komandoliikmed ka joonduvad tema järgi ja siis jääb asi soiku," tõdes Roomet.

Paliverest ligi kümne kilomeetri kaugusel Ristil asub kutseline päästekomando. Roomet ütles, et vabatahtlike roll on tegelikult laiem kui tulekustutusel abiks käimine.

"Mis on ohud, kuidas neid ennetada nii tulekahjude puhul kui ka veeohutuse poole pealt - ma arvan, et see on suurem pluss. Vabatahtlik komando on oma kogukonnas turvalise elukeskkonna kujundaja ja läbi selle, ma arvan, on kasutegur suurem," rääkis Roomet.

Kogukonda kaasates sai nime ka Palivere vabatahtlike tuletõrjeauto GAZ-66. Kohalike seas läbiviidud hääletusel valiti masinale nimeks Peedu.