"Aktuaalne kaamera" osales vabatahtlike merepäästjate koolitusel ({{commentsTotal}})

Päästeliidu kevadine üleskutse inimestele ja ettevõtjatele panna oma õlg alla vabatahtliku pääste arendamisele on poole aastaga toonud maa- ja merepäästjatele appi ligi 400 uut vabatahtlikku ja kolmanda suursponsori.

"Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Elo Ellermaa tegi pühapäeval osaliselt kaasa vabatahtlike merepäästjate koolituse.

Päev algas nii nagu kõigil teistel koolitatutel - selga tuli ajada mitmekihiline veekindel kombinesoon. Esialgne hirm, et mingil määral tunneb keha ka läbi selle külma, osutus täiesti asjatuks. Esimesena oli Ellermaal võimalus olla päästetava rollis.

"Kuna mind päästsid siiski inimesed, kes ei ole selleks treenitud, läks päris hästi," nentis ta hiljem.

Seejärel avanes tal võimalus olla ise päästja rollis ja tuleb ausalt öelda, et see osutus oluliselt raskemaks kui esialgu pealt vaadates tundus. Paratamatult tekkis tahtmine rakendada jõudu ja selle puudumine muutis olukorra keeruliseks.

Tegelikult on aga eduka päästmise aluseks õige tehnika, mitte niivõrd jõu kasutamine. Ellermaa sai käed valgeks kannatanute paati tõstmisel otstega. Võimalus on aga kannatanu paati tõsta ka võrguga.

"Paljudes paatides ei ole päästevõrku sees ja see päästevõrk võtab aega, millal sa paadi külge kinni paned. Otstega on alati lihtne, väike sõlm, väike kahe-kolme meetrine ots, paned kahest kohast kinni, tõstad kannatanu paati, see käib suhteliselt kiiresti," selgitas Revali Merekooli instruktor Kristo Kuusmann.

Vabatahtlike päästjate koolituskava on tihe, sest päästeliidu kevadine üleskutse nendega liituda oli väga edukas. Poole aastaga on maa- ja merepäästjatele appi tulnud 400 uut vabatahtlikku.

"See on meie jaoks ühest küljest rõõmusõnum, aga teisest küljest ka loogiline jätk sellele vabatahtliku merepääste arengule, ehk nii nagu ta on läinud Skandinaavia maades, samamoodi liigub asi Eestis," kommenteeris päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi.

Üleskutse tõi päästeliidule juurde ka ühe suurtoetaja, kelle abiga osteti merepäästjatele 90 sidesüsteemidega varustatud tipptasemel kiivrit.

"Me oleme sunnitud otsima erasponsoreid, ettevõtteid, inimesi, kes meid toetaksid, ma arvan, et see puuduolev summa on umbes seitse või kaheksa korda rohkem, kui me riigi käest täna saame - jutt käib ikkagi sadadest tuhandetest eurodest. Nende abiga me saamegi soetada vajalikku varustust, küsimus ei olegi rahas, mida mehed tahaksid, nemad ei saa selle eest sentigi," rääkis Killandi.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: