Eestis kasvab vaktsineerimata laste arv
Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.
“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9 protsenti), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.
Näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli 2016. aasta lõpu seisuga vaktsineeritud 95,4 protsenti lastest vanuses 1-14 eluaastat.
"Arvestades WHO soovituslikku vaktsineerimise taset haiguste leviku peatamiseks, mis on 95 protsenti, võiksime ju rahul olla, kuid kuni kaheaastaste laste hulgas oli hõlmatuse tase 93,2 protsenti, mis tähendab, et meil jäi soovitatud tase saavutamata," märkis Aro.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli vaktsineerimata 2016. aasta lõpu seisuga 7481 last, neist üle 60 protsendi elavad Tallinnas.
Kroonilist maksapõletikku põhjustada võiva B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisest keeldus eelmisel aastal ligi neli protsenti lapsevanematest.
Hõlmatus 1-aastaste laste hulgas moodustas 92,6 protsenti, 13-aastaste seas 97,3 protsenti. 1-14 aastaste B-hepatiidi vastu vaktsineerimata laste arv tõusis möödunud aastal üle 9000.
B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisega alustati Eestis 1999. aastal. Enne seda haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, neist enamik olid lapsed ja noored täiskasvanud. Tänu vaktsineerimisele ei ole Eestis alates 2010. aastast enam laste seas haigusjuhte registreeritud.
Tuberkuloosi vastase kaitseta oli Eestis eelmisel aasta lõpu seisuga ligi 6000 last, neist suurem osa elavad Tallinnas ja Harjumaal. 2016. aastal registreeriti Eestis 163 tuberkuloosi haigusjuhtu.
Vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu oli üheaastastel lastel 93,2 protsenti, mis jääb taas alla WHO soovituslikku taset. Üheks probleemiks on vaktsineerimise tähtaegadest mittekinnipidamine.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, punetised, leetrid, mumps, poliomüeliit ja b-tüübi hemofiilusnakkus.
Järgmisel aastal lisatakse riiklikku vaktsineerimiskavasse tütarlaste vaktsineerimine HPV viiruse vastu.
Toimetaja: Priit Luts