Et ravimiturule läbipaistvust ja õiglasemat hinda tuua, kehtestas riigikogu suurte vaidluste saatel kaks seadust. Üks neist näeb ette, et hulgi- ja jaemüüja tuleb lahutada ning teine, et apteegi suuromanik peab olema proviisor. 1. aprilliks 2020 tuleb proviisorite omandusse müüa ligi 300 apteeki, siis lõpeb ka seadusega ette nähtud üleminekuperiood, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seadusele olid vastu nii ettevõtted kui ka konkurentsiamet ning Euroopa Komisjon uurib siiamaani, kas vastu võetud seadus ikka on seaduspärane.

"Kuna riik on võtnud sellise otsuse vastu, näeb, et on vaja omandireformi, ja põhiseadus näeb kohest hüvitamist, peaks riik olema eestvedaja ja rakendama,” sõnas Eesti apteekide ühenduse juht Tanel Terase.

Terase ei näe kusagil seaduse muudatusest tulenevat konkurentsi tihenemist.

Pärast seaduse jõustamist teatasid mitmed turuosalised, et tagajärjeks võib olla hallide skeemide kasutamine, kus firmade osanikuks kaasatakse variproviisorid, et suuremad turuosalised oma osa siiski säilitada saaksid.

Üleminekuperioodil on apteekidele uusi tegevuslubasid küll antud, ent silma torkab, et muist tegevuslubasid on antud näiteks Pharma Group OÜ-le, mis tegutseb Südameapteegi kaubamärgi all ja mille riigikontroll on tunnistatud Magnumi mõjusfääri kuuluvaks ettevõtteks. Ka on näiteks advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaat Janno Kuusk asutanud 2016. aastal apteegiäri Kvatropharma OÜ ja asunud juhatuse liikmena selle etteotsa. Äri kuulub Leedu firmale Pharmacy Invest ja proviisor Malle Timbergile, kes enne ettevõtjaks hakkamist töötas proviisorina Euroapteegis. Kvatropharmale kuuluvad apteegid tegutsevad Euroapteegi ja YA kaubamärgi all. Kolmas suur tegevuslubade saaja on Samfred OÜ, mida on seostatud samuti kaubamärki YA kasutava Ülikooli Apteegiga.