Pärast sotsiaalministeeriumi kriitikat apteegireformi suunal võttis riigikogu sotsiaalkomisjon teema uuesti tööplaani ning alustab arutlusi jaanuaris, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu on ravimiseadusesse kirjutatud, et uusi apteeke tohivad avada üksnes proviisorid. 2020. aasta aprillist hakkaks aga kehtima kord, mis puudutaks kõiki apteeke. See näeb ette, et apteegi enamusosanik saabki olla ainult proviisor.

Konkurentsiamet kinnitas täna, et sisuliselt tähendab see kohustust apteegid proviisoritele sundvõõrandada. Juhul, kui ei leita piisavalt proviisoreid, kes sooviksid apteeki omada, tuleks hakata neid kinni panema.

"Omandipiirang tuleks küll maha võtta. Me võime siin tõmmata paralleeli, et elektrivõrgu omanik võib olla ainult elektriinsener; katlamaja soojusvõrgu omanik soojustehnika insener; lennundusfirma omanikud ainult lendurid. Nii läheme ju tegelikult majandusregulatsioonis absurdi," märkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Sotsiaalministeerium kinnitas, et nõustub konkurentsiametiga ja näeb samuti regulatsioonis puudusi. Järgmise aasta jooksul on plaanis viia läbi riskianalüüs murekohtade kaardistamiseks ja lahenduste leidmiseks. Jaanuaris kutsub aga riigikogu sotsiaalkomisjon taas osapooled ühe laua taha, et arutada, kuidas edasi minna.

"Selles seaduses on kindlasti omad puudused ja need puudused tuleb lahendada või likvideerida. Ei ole võimalik, et lihtsalt ühel päeval Eesti apteegiturg võib olla väga väike ja riik vaatab lihtsalt kõrvalt," lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL).

Apteekrite liit kinnitas, et konkurentsiameti kriitika on põhjendamatu ning ka see, kui uusi apteeke enam juurde ei tuleks, oleks ainult hea, sest neid on Eestis muu Euroopaga võrreldes niigi palju, samas kui proviisoreid napib.