Esimest korda kehtestati viisavabadus Soome ja Eesti vahel 90 aastat tagasi ja see kehtis okupatsioonini. Võimalust taas vabalt Soome sõita on Eestis tänaseks nauditud 20 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinnas Liivalaia tänaval rõõmustati endise Soome saatkonnahoone ees viisavabaduse üle vanu aegu meenutavas viisajärjekorras.

1990. aastate keskel konsulina Eestis töötanud Timo Täyrynen meenutas, et tööd oli väga palju ja saatkonna ees oli viisataotlejate järjekord, kus seisis paarsada inimest.

"1993.-1995. aastal me andsime ligikaudu 120 000 viisat aastas. Suvel andsime rohkem ja talvel vähem," ütles Täyrynen.

Praegu on Soome ja Eesti vahelisi piirületamisi aastas üheksa miljonit, kuid 20 aastat tagasi, kui reisida sai vaid viisaga, tuldi viisasappa juba hommikul kell kuus.

"Põhiline oli alguses ikkagi kutsega, ilma selleta ei saanud keegi, kui siis said kuskile rühma sisse, aga rühmana ma ei ole käinud. Ma olen ainult käinud kutsega, küllakutsega," rääkis Natali Lorup.

Viisavabaduskõnelustel osalenud toonane Soome saatkonna nõunik, suursaadik Kirsti Narinen meenutas, mis viisavabaduse taaskehtestamise keerukaks tegi.

"Pidi olema passiregister, kus on kirjas, kellel on ja millise numbriga pass. Me ei tahtnud seda, et järjekorrad oleksid siirdunud konsulaadi eest sadamasse, sellepärast pidid olema masinloetavad passid, et saaks need vaadata kiiresti läbi," rääkis Narinen.

1990. aastatel Eesti piirivalvet juhtinud Tarmo Kõuts ütles, et viisavabadus tähendas Eestile rohkem kui esmapilgul näib. See oli tema sõnul uks Euroopa Liitu, sest Soome oli Euroopas tuntud kui kõrge elatustasemega turvaline riik.

"Kui Soome ütles, et Eesti on nendele nüüd võrdväärne partner, siis see mõjus Euroopale hästi. Selle peale arvasid ju ka Saksamaa, Prantsusmaa ja järgmised riigid, et Eestiga võiks ka viisabaduse kehtestada ja järgnevalt ka Euroopa Liidu liikmesuse tagada," selgitas Kõuts.

Swedbanki seinal avati esmaspäeval mälestussilt Soome saatkonna kunagisele asupaigale.