Tusk: kodanike õiguste tagamine Brexiti kõnelustel on prioriteet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1493460060000 | amCalendar}}
Foto: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu liidrid kinnitasid konsensuslikult läbirääkimisjuhised Brexitiks. EL-i president Donald Tusk ütles, et Suurbritannia on kaks aastat kestvatel lahkumisläbirääkimistel silmitsi ühtse Euroopa Liiduga, ning rõhutas, et kõnelustel kujuneb prioriteediks Suurbritannias elavate EL-i kodanike ja EL-is elavate Briti kodanike heaolu.

"Me kõik tahame lähedast ja tugevat tulevast suhet Ühendkuningriigiga. Selles pole vähimatki kahtlust," ütles Tusk Brüsselisse Euroopa ülemkogule saabudes. "Ent enne arutelu tuleviku üle peame lahendama minevikuga seotud küsimused. See on minu hinnangul ainus võimalik tee edasi liikumiseks." 

Tema sõnul peavad Brexitist mõjutatud kodanike ja nende perede õigused ja heaolu olema prioriteet number üks nii EL-i kui ka Suurbritannia jaoks. "Euroopa Komisjon on juba ette valmistanud täpse ja üksikasjaliku nimekirja kodanike õigustest, mida me tahame kaitsta," lausus Ülemkogu eesistuja.

"Kolmandaks, peame jääma ühtseks. Ainult nii oleme suutelised kõnelused lõpule viima. See tähendab, et meie ühtsus on ka Suurbritannia huvides," lausus Poola ekspeaminister.

Tusk tunneb enda sõnul praegu Euroopa institutsioonide ning 27 liikmesriigi tugevat toetust. "Olen kindel, et see ei muutu," ütles ta.

Tusk: EL-i liidrid kinnitasid konsensuslikult läbirääkimisjuhised

Euroopa Liidu liidrid kinnitasid laupäeval ühehäälselt karmid läbirääkimisjuhised kaks aastat kestvateks Suurbritannia lahkumiskõnelusteks.

"Suunised ühehäälselt vastu võetud. EL-i 27 kindel ja õiglane poliitiline mandaat Brexiti kõnelusteks on valmis," säutsus Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk Brüsselis peetavalt tippkohtumiselt.

Ühe EL-i allika sõnul kulus liidritel suuniste vastuvõtmiseks üks minut.

Juhistes seisab, et läbirääkimised Suurbritannia ja EL-i tulevase kaubanduslepingu üle saavad alata alles pärast seda, kui Londoniga jõutakse kokkuleppele kodanike õigusi, lahkumisarvet ja Põhja-Iirimaad puudutavates lahkumistingimustes.

Tusk ülistas Ülemkogu järel EL-i ühtsust

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ülistas laupäeval Euroopa Liidu ühtsust ja lisas, et läbirääkimisjuhised lahkumiskõnelusteks Suurbritanniaga võeti vastu viivitamatult pärast kohtumise algust.

"Juhised võeti vastu otsekohe pärast tippkohtumise algust, mis on hea märk. EL-i institutsioonide ja 27 liikmesriigi konsensuslik toetus annab meile tugeva mandaadi," lausus Tusk Brüsselis lõppenud Ülemkogu järel ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

"Me oleme ühtsed mitte üksnes läbirääkimiste sisu, vaid ka kõneluste läbiviimise meetodi asjus. Liidrid kiitsid etapiviisilise lähenemise täna heaks," lausus Tusk.

Tema sõnul tähendab see, et enne EL-i ja Suurbritannia tulevase suhte käsitlemist kõnelustel tuleb kokkuleppele jõuda kodanike õigustes, lahkumisarves ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ning EL-i liikme Iirimaa vahelise piiri küsimuses.

Läbirääkimistel tulevase suhte üle peetavate arutelude faasi liikumise otsustab Euroopa Ülemkogu, kui nende hinnangul on eelmainitud teemadel tehtud piisavaid edusamme, lausus Tusk. "See otsus langetatakse ühehäälselt," lisas ta.

Ratase sõnul on EL kõnelusteks Suurbritanniaga valmis

Peaminister Jüri Ratas ütles laupäeva ülemkogule saabudes, et Euroopa Liit on valmis Brexiti läbirääkimisteks, mida tuleb alustada EL-i ja briti kodanike õigustest.

"Ma näen seda, et Euroopa Liit on täna ühtne ja tugev. Ma näen ka seda, et soovime, et Brexiti läbirääkimistel on esimene samm meie elanike ja ettevõtete kaitse, seejärel on lahkumisarve ja pärast seda hakkame alles läbi rääkima tuleviku teemadel," ütles Ratas "Aktuaalsele kaamerale".

Ratase sõnul on tähtis, et ka tulevikus saaksid EL-i ettevõtjad Suurbritannias takistusteta tegutseda ning et kodanikele oleksid tagatud senised EL-i õigusest tulenevad õigused.

"Euroopa Liidu seisukohad on nüüd paika pandud ja oleme valmis läbirääkimisi alustama. Soovime võimalikult sujuvalt saavutada piisava edu esimeses läbirääkimiste etapis, et hakata EL-i ja Ühendkuningriigi tulevikusuhet arutama. Selles osas tahame näha tugevat kaubanduslepet ning partnerlust mitmel muul alal, sealhulgas mis puudutab julgeolekut ja välispoliitikat. Samal ajal liigub Euroopa Liit Eesti eesistumise ajal edasi oma igapäevase tegevusega, pakkudes inimestele turvatunnet, majanduslikku kasu ning tugevdades liitu kui poliitilist ja majanduslikku uniooni," selgitas Ratas.

Juncker: Komisjon tutvustab 3. mail kõneluste õiguslikku mandaati

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles Ülemkogu järel, et Komisjon tutvustab järgmisel kolmapäeval Euroopa Liidu õiguslikku mandaati Brexiti-kõnelustel.

"Täna leppisime kokku poliitilises mandaadis, 3. mail kiidame heaks läbirääkimiste õigusliku mandaadi, mis määratlevad ja panevad paika konkreetsemad läbirääkimisjuhised," lausus Juncker.

Komisjoni presidendi sõnul avaldas 27 liikmesriigi ühtsus talle laupäeval muljet. "See ei ole pealiskaudne, vaid ilmsiks tulnud siiras ambitsioon" 

Juncker lausus, et läbirääkimised Suurbritanniaga tulevad rasked ning sellise ühtsuse hoidmine kujuneb keeruliseks, ent EL teeb selleks kõik endast oleneva. "EL-i 27 ühtsus on tähtis ka Suurbritannia jaoks, et kõnelused lõpule viia," lisas ta.

Junckeri sõnul on tal mõnikord mulje, et mõni inimene Briti valitsuses alahindab tehnilisi raskusi, millega läbirääkimistel silmitsi seistakse. "Kodanike õiguste teema on tegelikult kokteil 25 küsimusest," lausus Juncker. "Proua May kutsus mind kolmapäeval korduvalt kannatlikkusele, ent nüüd on aeg hakata läbirääkimistesse tõsiselt suhtuma." 

Prantsusmaa president: Suurbritannial tuleb Brexiti eest maksta

Prantsuse president François Hollande hoiatas laupäeval Euroopa Liidu 27 liikmesmaa tippkohtumisel, et Suurbritannial tuleb Brexiti eest maksta.

"Suurbritannia jaoks kaasnevad lahkumisega vaieldamatult kulud, see oli nende valik," ütles Hollande tippkohtumisele saabudes.

Holland soovib kiiresti arutada tulevasi suhteid Londoniga

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles tippkohtumisel, et niipea, kui EL-i ja Suurbritannia vahel on Brexiti tuumküsimustes nagu kodanike õigused, lahutuse maksumus ja Iiri piir piisav usaldus, saab liikuda edasi tulevaste suhete arutamisele.

"Niipea kui oleme jõudnud teatud tasemele, nii kaugele kui võimalik, ning öelda, et meil on olemas usaldus, tuleb kiiresti asuda rääkima tulevastest suhetest - nii kaubandusest kui ka poliitikast," ütles Rutte, rõhutades Suurbritannia olulisust Hollandi majandusele. "Hollandi huvides on saada head kokkulepped nii Brexitiks kui ka tulevasteks suheteks."

Rutte avaldas veendumust, et EL-i 27 liiget on Brexiti kõnelustel "ühtsel positsioonil". "Me peame näitama üles ühtsust ning mul on tunne, et see õnnestub meil," lisas Hollandi valitsusjuht.

Belgia peaminister: EL olgu brittide läbirääkimistaktika suhtes valvas

Belgia peaminister Charles Michel kutsus laupäeval Euroopa Liidu 27 liikmesriiki valvsusele liidust lahkuva Suurbritannia läbirääkimistaktika suhtes.

"Võib-olla teeb Briti valitsus kõik endast oleneva 27 riigi lõhestamiseks. See on lõks, mida me peame vältima," lausus Brüsselis Brexiti-teemalisel Euroopa Ülemkogul osalev Michel.

Tema sõnul ei tohiks Briti valitsusel olla mingeid illusioone odavast lahkuminekust. "Kui te ei kuulu enam klubisse, on sel tagajärjed. Tasuta Brexit pole võimalik." 

"On väga tähtis, et meil oleks selge sõnum ja kõik 27 ütlevad, et odavat Brexitit ei tule," lausus Belgia peaminister.

EL-I LÄBIRÄÄKIMISJUHISED LAHKUMISKÕNELUSTEL:

Läbirääkimiste aluspõhimõtted

EL-i 27 liikmesriiki soovivad, et Ühendkuningriik jääks ka tulevikus lähedaseks partneriks. "Mis tahes kokkulepe peab toetuma õiguste ja kohustuste tasakaalule ja tagama võrdsed mänguväljakud. Ühisturu säilitamine välistab sektoripõhise osalemise. Liitu mitte kuuluval riigil, mis ei täida liikmesriigi kohustusi, ei saa olla liikmega samu õigusi ja eeliseid. Euroopa Ülemkogu tervitab Briti valitsuse positsiooni, mille kohaselt on ühisturu neli vabadust jagamatud."

Artikkel 50 läbirääkimised viiakse läbi läbipaistvalt ja ühtse paketina, rõhutatakse juhistes ja lisatakse, et lähtudes põhimõttest "milleski pole kokku lepitud, kuni kõik pole kokku lepitud", ei ole võimalik üksikteemasid eraldi lahendada.

Etapiline lähenemine läbirääkimistele

"Läbirääkimiste peaeesmärk on Ühendkuningriigi korrapärane lahkumine eesmärgiga vähendada ebakindlust ja nii palju kui võimalik sellest äkilisest muutusest tulenevaid häireid," seisab suunistes.

"Kõneluste esimese faasis on EL-i eesmärk tuua oma kodanikele, firmadele ja rahvusvahelistele partneritele võimalikult palju selgust Ühendkuningriigi liidust lahkumise koheste mõjude kohta; jõuda kokkuleppele Ühendkuningriigi lahtisidumises ning õigustes ja kohustustes, mille ÜK pärib endale liikmena võetud kohustuste tõttu." 

Euroopa Ülemkogu jälgib tähelepanelikult läbirääkimisi ja otsustab, millal on järgmisse faasi liikumiseks tehtud piisavaid edusamme.

"Kuigi kokkulepet liidu ja Ühendkuningriigi tulevase suhte üle on võimalik sõlmida alles pärast seda, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik, nõuab artikkel 50 tulevase suhte raamistikuga arvestamist juba lahkumisettevalmistuste käigus. Seetõttu tuleks üldised kokkulepped tulevase suhte raamistikus sõlmida läbirääkimiste teises faasis," seisab juhistes.

EL-i läbirääkijad on valmis selliste arutelude juurde liikuma, kui Euroopa Ülemkogu peaks otsustama, et kõneluste lahkumistingimusi käsitlevas faasis on tehtud piisavaid edusamme.

Suunistes mainitakse ka võimalikke kokkuleppeid üleminekuperioodiks enne tulevast suhet puudutavate lepete sõlmimist.

Kokkulepe korrapärase lahkumine korraldustes

Dokumendis seisab, et EL-i jaoks on kõnelustel esimene prioriteet kokkuleppele jõudmine tagatistes Suurbritannias elavatele EL-i ning EL-is elavatele Briti kodanikele. Need tagatised "peavad olema efektiivsed, jõustatavad, mittediskrimineerivad ja kõikehõlmavad" ning sisaldama muuhulgas kõigi vähemalt viis järjestikust aastat Suurbritannias elanud EL-i kodanike "õigust taotleda alalist elamisluba."

Kodanikel peaks olema võimalus kasutada oma õigusi läbi sujuvate ja lihtsate haldusprotseduuride.

"Ühendkuningriigi lahkumine EL-ist mõjutab Ühendkuningriigis äri tegevaid ja sellega kauplevaid EL-i firmasid ning liidus tegutsevaid Briti ettevõtteid. Läbirääkimiste eesmärk peaks olema vältida õiguslikku tühikut hetkel, kui EL-i lepingud kaotavad Ühendkuningriigi suhtes kehtivuse ja nii palju kui võimalik, püüdma adresseerida ebakindlust." 

Suuniste lahkumisarvet puudutavas osas on kirjas, et kokkulepe finantsteemadel, mis hõlmab Ühendkuningriigi rahalisi kohustusi nii seoses EL-i aastate 2014-2020 finantsperioodi kui ka Euroopa Investeerimispanga (EIB), Euroopa Keskpanga (ECB) ja Euroopa Arengufondiga (EDF), peaks tagama, et nii EL kui ka Ühendkuningriik austaksid kogu Suurbritannia EL-i liikmeks oleku perioodist tulenevaid kohustusi.

Põhja-Iirimaa küsimuses on Euroopa Liit "järjekindlalt toetanud rahu ja leppimist, mis on sätestatud Suure Reede kokkuleppe kõigis osades, ja selle saavutused, sellest tulenev kasu ning pühendumus rahuprotsessile jäävad väga tähtsaks".

"Nende Iirimaa saarel valitsevate unikaalsete tingimuste valguses läheb vaja loomingulisi ja paindlikke lahendusi eesmärgiga vältida kõva piiri tekkimist ja austades samal ajal liidu õiguskorra terviklikkust. Selles kontekstis peaks liit tunnustama ka kahepoolseid kokkuleppeid ja korraldusi Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel, mis on kooskõlas EL-i õigusega," seisab dokumendis.

Suunistes kutsutakse EL-i läbirääkijaid leppima Suurbritanniaga kokku Küprosel asuvate Briti sõjaväebaaside tuleviku küsimuses ning tunnustama Ühendkuningriigi ja Küprose kahepoolseid leppeid, mis on kooskõlas EL-i õigusega, eriti selles osas, mis puudutab baaside territooriumil töötavate EL-i kodanike õigusi.

Luksemburgis asuvale Euroopa Liidu kohtule peaks jääma õigus otsustada Suurbritanniat ja Briti kodanikke puudutavate kaasuste üle, mis on Ühendkuningriigi liidust lahkumise hetkel menetluses.

Suunistes kutsutakse 27 liikmesriiki Suurbritannias asuva kahe EL-i agentuuri - ravimiameti ja pangaameti - peakorteri uues asukohas kiiresti kokkuleppele jõudma.

Esialgsed ja ettevalmistavad arutelud EL-i ja Ühendkuningriigi tulevase suhte raamistiku üle

Juhistes märgitakse Briti valitsuse soovi lahkuda ühisturult, ent sõlmida EL-iga ambitsioonikas kaubandusleping. "Euroopa Ülemkogu on EL-i huvidest lähtudes valmis algatama tööd kaubanduslepingu sõlmimiseks, mille lõpuleviimine muutub võimalikuks pärast Ühendkuningriigi lahkumist." 

Igasugune kaubandusleping peaks Ülemkogu hinnangul olema tasakaalustatud, ambitsioonikas ja laiaulatuslik, ent see ei saa võrduda ühisturul osalemisega, sest häiriks selle terviklikkust ja nõuetekohast toimimist. "Leping peab tagama võrdse mänguväljaku, eriti konkurentsi ja riigi abi vallas ning hõlmama tagatisi ebaõiglaste konkurentsieeliste saavutamise vastu läbi maksu-, sotsiaal-, keskkonna- ja regulatiivmeetmete ja -praktikate." 

Iga tulevane raamkokkulepe peab kaitsma finantsstabiilsust Euroopa Liidus ja austama selle regulatiiv- ja järelevalverežiimi, standardeid ning nende rakendamist, lisatakse dokumendis.

Dokumendis hoiatatakse ka, et Ühendkuningriigi lahkumise järel Euroopa Liidust võib tekkida olukord, kus Gibraltari suhtes ei kehti Hispaania ja Ühendkuningriigi vahelise kahepoolse kokkuleppe puudumisel ükski lepe.

Siira koostöö põhimõte

Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidust lahkumiseni liidu täisliikmeks, kellele kehtivad kõik lepingutes ja EL-i õiguses sätestatud õigused, muuhulgas siira koostöö põhimõte.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: