Fotod ja kavandid: Tallinna sadamaala ideekonkursi finaali jõudnud tööd ({{commentsTotal}})

{{1493808900000 | amCalendar}}
Alver Arhitektid kavand
Alver Arhitektid kavand "MMUF" Autor/allikas: Tallinna Sadam

Tallinna Sadam avalikustas kolm arhitektuurset lahendust, mis jõudsid sadamaala masterplaani ideekonkursi lõppvooru. Milline tuleb ellu viidav lahendus, loodetakse lukku lüüa septembriks.

Tallinna Sadama välja kuulutatud masterplaani ideekonkrusil osales kuus pakkumist, millest žürii koosseisus linnaarhitekt Endrik Mänd, arhitektide liidust volitatud arhitektid Peeter Pere ja Ülar Mark, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm (esimees) ja Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusjuhtaja Hele-Mai Metsal valisid välja kolm. Tööd jätkatakse Alver Arhitektide, Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture ühistöö (Eesti ja Suurbritannia) ja Zaha Hadid Architectsi (Suurbritannia) kavandiga.

Edasi tuleb väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, millele saab pakkumisi esitada juuni lõpuks. Septembriks loodab Tallinna Sadam masterplaani lahenduse ära otsustada.

Zaha Hadid Architectsi kavandi "Streamcity" tugevusena tõi üksmeelne žürii välja kõige uuendusmeelsemad ja üllatavamad lahendused, Alver Arhitektide töö "MMUF" väärtuseks on ajalooliste ehitiste ja tänavatega arvestamise ning Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture ühistöös "Tõus ja Mõõn" võlus žüriid funktsionaalsus ja geomeetrilisus.

Žürii esimees Valdo Kalm tõdes, et žürii töötas väga sisuliselt ja üksmeelselt ning kordagi ei olnud vaja hääletada - edasijõudnutes oldi üksmeelsed. Konknursi tingimuste kohaselt võib tööde arendamisel kasutada ka finaalist välja jäänud lahendustes välja pakutud ideid.

Jalakäijate sild viib mere äärde

Kalmu üllatas, et kõik tööd pakkusid välja nii kruiisilaevade terminali kui jalakäijate silla, mis suurendab võimalusi mere äärde pääseda. Mõlemad soovitakse tingimata ka rajada. Kalmu kinnitusel soovitakse võimaldada jalakäijatele nii palju ligipääsu mere äärde kui võimalik - see soov oli kirjas ka lähteülesandes. Teiseks soovitakse sadamaalale ka ühistransport tuua - on see tramm või iseliikuvad bussid või mõlemad, ei ole veel ära otsustatud.

Linn on taas võtnud töösse linnavalitsuse hoone rajamise mere äärde, millega soovitakse edasi minna kohe, kui linnahalliga lõpetatud on.

Kui palju tuleb sadamaalale korterelamuid, ärihooneid ja sotsiaalse funktsiooniga rajatisi, ei ole veel paika pandud - ideekavanditega pakuti hoonete mahtu, mitte funktsioone, mis on veel tulevikumuusika.

Tööde arhitektuurne maht jäi vahemikku 400 000 kuni 900 000 ruutmeetrit. Rajatavate hoonete kõrgus võib olla kuni 24 meetrit, mis lähtub Tallinna üldplaneeringust.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: