Kohus ei rahuldanud Ustimenko (39) kaebust Tartu vangla vastu ning jättis tema mittevaralise kahju nõude 3000 eurot rahuldamata.

Ustimenko leidis, et talle tekitati kahju sellega, et mullu sügisel katkestas vanglaametnik tema telefonikõne notariga ja võttis temalt telefoni ära ning seetõttu jäi tal pidamata ka telefonikõne Venemaa konsuliga.

Vangla tunnistas, et telefoni äravõtmine oli õigusvastane, kuid tegemist ei olnud Ustimenko inimväärikuse alandamisega.

Kohus tõdes, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu ei kaasnenud Ustimenkole siiski pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.

Ustimenko kuriteod

Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (toona 21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (toona 22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.