SEB: Eesti ei jõua Põhjamaadele järele
Majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes SEB majandusprognoosi tutvustades, et tavatöötaja jaoks on keskkond järgnevatel aastatel hea, ent riik peab majanduskasvuks uute ideedega lagedale tulema, muidu jäävad Põhjamaad Eestile püüdmatusse kaugusesse.
Majandusmaailma mõjutab poliitika üha enam, ehkki tarbimisotsuseid tehes inimesed ei mõtle sellele, mida nad hommikul lehest lugesid. Populistlik poliitika annab maailmaareenil üha rohkem tooni, mõjutades ka EL-i tulevikku. Suuremat koostööd euroalal ei paista, samas aga on euroala majanduskliima selgelt paranenud - töötus on vähenenud, kindlustundeindikaatorid on viimaste aastate kõrgemad.
Euroala majanduskasvuks oodatakse kaht protsenti. Tõusuteel on nii sisetarbimine kui ka eksport.
Keskpangalt oodatakse sügisest intressitõusu: praegune -0,4 tõuseb eeldatavalt -0,25 protsendini. Taastuma hakanud majanduskasvu ei soovita koheselt pidurdama hakata.
Kindlustunne on kasvanud kõigis sektorites, väljaarvatud jäaekaubandus, ent seal oli optimism varem väga kõrgel tasemel. Ehitussektor on riigi tellimuste ootel, tööstuses annab tooni selge nõudluse tõus. Inimeste hirm töökoha kaotuse ees on vähenenud. Ka valitsusvahetusel võib kasvanud optimismis oma roll olla.
Eesti tööstustoodangu kasv on olnud kiireim alates 2011. aastast.
Välisnõudlus kosutab tööstust
Väliskeskkond on soodne: euroala majanduskasv kiireneb, ehitustegevus Põhjamaades on hoogustunud, investeeringud taastunud ja nafta hind stabiliseerunud.
Tööstuse kasvu veavad puidu- ja metallitööstus.
Eesti investeeringud on EL-i riikide võrdluses olnud suured, ent need on hakanud EL-i kontekstis langema. Samas on statilistiline kasv tänavu suur. Investeeringuid tehakse betooni ja autoparki, ent tehnolooiasse ja intellektuaalvaradesse endiselt vähe. Samuti pole kasvanud uue tehnoloogia import.
Pea kolm aastat paigal püsinud inflatsioon on taastunud, tänavu I kvartalis kasvas tarbijahinnaindeks kolm protsenti. Põhjuseid tasub otsida aktsiisitõusudest, kütuse- ja toiduhindade taastumiselt. Eestis majandusteooria ei ole pädenud - deflatsioon mõjus siin pigem hästi, ehkki põlevkivitööstus ja loomakasvatajad sellega ei nõustu.
Lähiaastatel on oodata umbes kolmeprotsendilist inflatsiooni.
Tarbimise kasv aeglustub
Eesti majandust on viimastel aastatel hoidnud käigus eratarbimine, ent see hakkab inflatsiooni tõttu vähenema. Kõrget eratarbimist toitsid kiire palgakasv ja olematu inflatsioon. Samas on tööjõumaksude reformil suur mõju järgmise aasta tarbimiskäitumisele.
Töötus oli möödunud aastal 6,8 protsenti, mis on allpool loomulikku töötusmäära. Samas oli see kõrgem kui enne majanduskriisi.
Täitmata ametikohti oli mullu üle 10 000, tänavu see arv veelgi kasvab.
Korraga on suurenemas nii tööjõupuudus kui ka töötus, põhjuseks töövõimereform.
Prognoosi kohaselt on tänavune töötuse määr 7,5 portsenti ja 2018. aastal 8 protsenti.
Vaimustus uuest valitsusest lahtumas
Ka uue valitsuse dogmavabas majanduspoliitikas on ilmnenud ootamatult palju dogmasid. Maksusegadus ohustab ettevõtjate kindlustunnet ja uute maksude kehtestamine ei ole tõhus. Ekspertide arvamusi kuulatakse valikuliselt, makse kehtestatakse selleks, et katta kasvavaid kulusid ja katteallikaid maksudeks ei otsita loogilistest kohtadest.
Muudatuste halb ajastus võib Eesti pikaajalist kasvuvõimekust oluliselt kahjustada. Rõhk on lühiajalisel vaatel, pikka majandusarengu perspektiivi silmas pidamata. Investeeritakse küll linnahalli ja üürimajadesse, ent mitte kõrgharidusse ja teadus-arendustegevusse, mis tooks pikaalalist kasvu ja kasu.
Põhjamaade elatustase jääb kättesaamatuks
Tänavuseks majanduskasvuks prognoosib SEB 2,2 protsenti, järgmiselt aastalt oodatakse 3,1-protsendilist kasvu.
Ehkki valitsus on seadnud eeskujuks Põhjamaad, siis 2015. ja 2016. aasta 1,5-protsendiline kasv tähendab, et Eesti hoopis kaugeneb oma eeskujudest.
Kõige murettekitavam ongi pikaajaline vaade, millega Eesti majanduskasvu potentsiaal on kolm protsenti. Sellega saavutab Eesti Soome elatustaseme 50 aasta pärast, eeldusel, et Soome majandus kasvab kõigest ühe protsendi aastas, kui aga Soome majanduskasv juba 1,5 protsenti aastas kasvama peaks, saavutaks Eesti oma põhjanaabri taseme alles 80 aasta pärast.
SKP kasv peaks lähiaastatel eelduste kohaselt siiski kiirenema. Ettevõtted, kes palgakasvuga kaasa minna ei jõua, peavad aga uksed sulgema. Tavatöötaja jaoks jääb keskkond soodsaks: madal tööstus, kiire palgakasv ja valitsuse töötajat soosiv maksupoliitika. Samas on oht, et majandus kuumeneb üle, mis kahjustab pikaajalist vaadet.
Peamine küsimus on, kuidas tõsta majanduskasvu potentsiaali, sest loomuliku arengu korral me Põhjamaade elatustaset ei näe. Eesti vajab rohkem ambitsiooni.
Traditsioonilised harud peavad suutma luua ise brände, kuid vaja oleks ka täiesti uusi ettevõtlusharusid.
Toimetaja: Merilin Pärli