Roheliste juht: ERJK ajab kiusu ja erakonna rahaasjad on paranemas
Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Züleyxa Izmailova ütles vastulauses erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) märgukirjale pankrotiohu kohta, et finantskriisist ja tegevuse lõpetamisest ei saa juttugi olla.
"Erakonna netovara on viimase kolme aasta jooksul siiski oluliselt paranenud ja seeläbi oleme kindlad, et erakond on jätkusuutlik ja suudab lähimate aastate jooksul jõuda positiivse netovarani. Võrreldes aastatetaguse seisuga on olukord selgelt parem ning ka 2017. aasta alguses on võlg veelgi vähenenud. Kõik võlausaldajad saavad oma vahendid tagasi, rääkimata tasutud intressidest, trahvidest ja kohtutäiturite tasudest," teatas Izmailova ERR-ile.
Samas tunnistab Izmailova, et rohelistel on rahaliselt raske, kuna nemad ei saa riigieelarvest toetust ning süüdistab ERJK-d ja riigikogus esindatud erakondi.
"Sama järjekindlusega, kui roheliste toetus paraneb, püüab ka riigikogus esindatud erakondade esindajatest moodustatud komisjon rohelisi rünnata. Erinevalt parlamendi erakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest," ütles Izmailova.
Ta väitis, et finantsseis ei ole Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. "Viimase aasta jooksul on Eestimaa Roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetusprotsent noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10 protsendi, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus."
Izmailova ründas ka märgukirja allkirjastanud ERJK komisjoni esimest Ardo Ojasalu. "Arvestades erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimehe Ojasalu hiljutist positsiooni maksejõuetu ettevõte nõukogus, on tema soovitused pehmelt öeldes kaheldava väärtusega. Ning poliitilist varjundit lisab ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri sotsiaaldemokraadi Urve Palo majandusnõuniku amet," seisab Izmailova vastulauses.
Izmailova leiab, et komisjon ja riigikogus esindatud erakonnad tahavad rohelisi vaigistada ja varjavad omi probleeme.
"Me soovime, et komisjon tegeleks tegelike ja aktuaalsete probleemidega. Nendeks on kindlasti Reformierakonna juhtiv osa näiteks Tallinna Sadama nõukogus, mille otseses alluvuses toimis aastaid nii korruptsioon miljonites eurodes kui ka pehmelt öeldes ringkäenduslik hall majandus. Aga samuti IRL-i ja SDE juhtkonnaga seotud korruptsiooni ja lihtlabase varguse juhtumid. Me ei tea, miks komisjon pole nende juhtumite osas nähtavalt aktiivne ning tegeleb riigieelarvet mitte kurnava erakonna mikroskoopilise võlaga. Me näeme siin tugevat poliitilist huvi kosuva ja üha häälekama roheliste erakonna suu kinni panemiseks. Ma kinnitan teile - meie suu sulgemine või mugava taskupartei tegemine ei lähe teil korda."
ERJK saatis erakonnale Eestimaa Rohelised märgukirja, kus öeldakse, et erakonna majandustegevus pole jätkusuutlik ja hoiatab neid võimaliku pankroti eest.
"Erakonna netovara on suures ulatuses negatiivne ja kohustused samas ulatuses tasumata, kuna laekunud tulust ei teki piisavalt katet nende tasumiseks. Tasumata lühiajaliste kohustuste vanus on keskmiselt 2200 päeva!" seisab märgukirjas.
Seepeale juhtis komisjon märgukirjaga erakonna tähelepanu asjaolule, et võlausaldajate nõuetest loobumise puhul on kohustuste nn mahakandmine finantsarvestuse seisukohast aktsepteeritud tegevus, kuid erakonnaseadus käsitleb seda kui keelatud annetust.
"Keelatud annetus tuleb tagastada selle teinud isikule, seega ei taga erakonna kohustuste mahakandmine erakonna finantskoormuse vähenemist ega parane ka netovara seis. Pigem on tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik suurema rahalise toetuse hankimine," teatas ERJK rohelistele.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR