Ettevõtted võivad saada toetust alaealiste tööle võtmiseks ({{commentsTotal}})

Sotsiaalministeerium tahab hakata pakkuma tööandjatele võimalust taotleda riigilt toetust alaealiste tööle võtmiseks. Eelnõu eesmärk on vähendada nende noorte hulka, kes ei õpi ega tööta.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saaksid tööandjad, kes on 13-16aastasele alaealisele töötajale maksnud aasta jooksul vähemalt tuhat eurot palka, küsida 30 protsenti sellest järgmisel aastal tagasi. Nii soovib ministeerium ennetada noorte tööpuudust ja aidata kaasa sellele, et alaealisi rohkem tööle võetaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tööandjad võtavad, aga vähe. Kuuel protsendil 12-14aastastest on töökogemus ja umbes veerandil kuni 16-aastastest. See on vähem kui Soomes ja Rootsis. Ja kui vaadata seda, milline on noorte tööpuudus, vaadata seda, et 15-24aastastest noortest 60 protsendil ei ole olnud töökogemust, siis selleks, et noorte töötust vältida, oleks hädavajalik toetada seda, innustada tööandjaid selleks, et noori juba võimalikult vara tööga harjutatakse," selgitas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm.

Noorte endi sõnul on meede teretulnud, kuid noorte suures tööpuuduses on oma osa mõlemal poolel.

"Ma tean ka tööandjaid, isegi tuttavaid inimesi, kes ei võta noori, kuna neil on kogemust, et noored on laisad ja ei viitsi. Ma olen kogenud mõlemat, noored viitsivad ja noored ei viitsi. Eks see kõik sõltub inimestest, nii tööandjast kui ka noorest," ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu liige Joosep Kään.

Eelnõu jõustumisel loodetakse tulevaks aastaks töökogemus anda umbes 3500 noorele. Tööandjate sõnul võib muudatus ka alaealiste palku tõsta.

"See on jälle võimalus, mis võib-olla annab võimaluse teha ka noortele mingisugust koolitust, lisajuhendamist ja kõike seda. See on väiksematele ettevõtetele, /.../ nad saavad palgata isegi lisaressurssi, kes nende noortega tegeleb," arvas Circle K Eesti peadirektor Kai Realo.

Kavandatav määrus on plaanitud jõustuma 1. juunil.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: