Lääne-Balkani riigijuhid püüavad Mogheriniga kohtudes pingeid leevendada
Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini kohtub kolmapäeval kuue Lääne-Balkani riigi juhiga, et otsida leevendust muredele, mis selles piirkonnas üle pea on kasvanud. Vaatlejad on öelnud, et Balkani probleemidele lahenduse leidmine on keerulisem, kui tuumakõnelused Iraaniga.
Makedoonia pääses aprilli lõpus maailma meedia tähelepanu alla rahvahulga pärast, kes tormas parlamendihoonesse, kuna albaanlane valiti spiikriks. Vigastada sai kümneid inimesi, teiste seas ka sotsiaaldemokraatide liider Zoran Zaev, vahendas "Välisilm".
Alates detsembris toimunud valimistest kestnud poliitiline umbseis võib peagi lahenduse leida, sest eelmisel kolmapäeval sai Zaev lõpuks presidendilt mandaadi valitsuse moodustamiseks. Selleks on aega 6. juunini.
"Peame läbirääkimisi Demokraatliku Liidu, Albaanlaste Alliansi ja BESA-ga. Meil oli 67 allkirja, kui president palus meil parlamendis enamus moodustada," rääkis Zaev.
Parlamendis on 120 kohta ja Zaev otsib ministreiks ka sõltumatuid inimesi. Just albaanlaste võimalik valitsusse saamine on vastumeelne president Gjorge Ivanovile ja tema senistele aatekaaslastele, kes seni on valitsust juhtinud. Ilmselt sai president aga aru, et tulevikus võib ta korruptsiooniskandaali sattunud ekspeaministri Nikola Gruevskiga kohtu alla minna ja koostöö teiste poliitjõududega on hädavajalik. Vähetähtis pole ka fakt, et president Ivanov on taas paaripäevasel visiidil Moskvas.
Venemaa mõjudega peab tegelema teinegi Balkani riik - Montenegro. Praegu hindab kohus, kas riigipöördekatse enne valimisi on piisavalt tõendatud.
"See oli šokeeriv, kui 16. oktoobri õhtul tuli info, et tegu oli riigipöördekatsega. Uurimist on teostatud professionaalselt, eriprokuröri poolt. Aprilli keskpaigas esitati 14 inimesele süüdistus - kahele Vene kodanikule, kolmele montenegrolasele ja ülejäänud on Serbia kodanikud. Võib-olla olukorra kirjelduseks on hea näitena mainida, et midagi muutunud pole ja läbirääkimised Euroopa Liiduga jätkuvad," rääkis Euroopa Liidu suursaadik Montenegros Aivo Orav.
Läbirääkimistel Euroopa Liiduga on avatud 26 peatükki, neist kaks on juba suletud ning tavapärane protsess jätkub. Veelgi enam, juuni alguses saab Montenegro täieõiguslikuks NATO liikmeks, vastupidi Moskva ootustele. Seda, et see riik on tähtis, kinnitas Venemaa kaitse minister Sergei Šoigu kuu aega tagasi.
"NATO on sõjaline ja poliitiline blokk ja mitte filatelistide rühm. See järgib oma võimu laiendamise kurssi ja toob üha rohkem riike oma orbiidile. Hiljutine otsus võtta Montenegro liikmesriigiks on selle tõestuseks. Podgorica sõjaline potentsiaal on nullilähedane, aga geograafiline koht võimaldab tugevdada kontrolli Balkani üle," kommenteeris Šoigu.
Montenegrol ja Kosovol on suuline piir ning hiljutine demarkeerimislepingu ratifitseerimiskatse Kosovo parlamendis kukutas valitsuse. Opositsiooni arvates antakse lepinguga põhjendamatult maad Montenegrole, kuigi rahusvaheline analüüs seda ei tõestanud.
Euroopa Liit pakkus, et kui leping ratifitseeritud, siis antakse kosovolastele viisavabadus.
"Oleme veendunud, et riik vajab uut valitsemisstiili. Kes iganes jälgib poliitilisi arenguid, madalat majandusarengut, seaduslikkuse puudusi, mittetöötavat seadusandlikku ja täideviivat võimuharu, mõistab, et meie rühma algatatud umbusaldushääletusele Isa Mustafa juhitud valitsusele peab parlament andma oma heakskiidu," kommenteeris Kosovo parlamendifraktsiooni NISMA juht Valdete Bajrami.
Peaministri kaitsekõne, et töötus on langenud ning eelarve puudujääk väike, ei mõjutanud saadikute arvamust. Juunikuiste erakorraliste valimiste eel jooksevad ajakirjanikud tormi parteidesse, kuigi nagu kirjutab portaal Balkaninsight, on kümnend näidanud, et mingit suurt poliitilist tähelendu järgnenud ei ole.
Balkanil toimub aga veel - Kosovo varasem ülemus, Serbia kinnitab kohe ametisse uue presidendi, marurahvuslasest ekspeaministri Aleksandr Vucici.
Toimetaja: Merili Nael