Brüsseli dokumendis on kirjas Balkani riikide liitumise ajakava

Euroopa Liidu ja Serbia lipud.
Euroopa Liidu ja Serbia lipud. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liit on astumas samme, et nimetada aasta 2025 tähtajaks, mil peaks aset leidma EL-i järgmine laienemiselaine. Samas takistavad selle eesmärgi seadmist ja veel rohkem täitmist eelkõige Balkani poolsaare riikide omavahelised vaidlused.

"Lääne-Balkani partneritele on nüüd avatud ajalooline võimalus. Esimest korda on nende liitumise jaoks olemas ajakava, mis rakendub soodsate asjaolude kokkulangemise korral," vahendab EUobserver strateegiadokumenti, mis võetakse plaanide kohaselt vastu 14. veebruaril.

"Kui on olemas tugev poliitiline tahe, tõeliste reformide rakendamine ja naabritevaheliste vaidluste püsivad lahendused, peaksid Montenegro ja Serbia olema liikmesuseks valmis 2025. aastaks," kirjutatakse strateegiadokumendi mustandis.

Dokumendis märgitakse ka seda, et Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Kosovo peaksid olema selleks ajaks kas "Euroopa teel väga kaugele jõudnud" või "läbirääkimised nendega on selleks ajaks väga kaugele jõudnud".

Strateegiadokumendi sisu on oluline toonimuutus kui arvestada, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas oma mandaadi alguses 2014. aastal, et EL-i laienemist Balkanil pole lähitulevikus veel näha.

Serbia ja Montenegro on praeguseks juba liitumiskõnelustega alustanud.

Albaania ja Makedoonia loodavad seda teha käesoleval aastal, viimase puhul tuleb eelkõige lahendada nn nimetüli Kreekaga ja selleks on nii Skopje kui ka Ateena juba samme astunud.

Bosnia ja Hertsegoviina loodab omakorda saavutada kandidaatriigi staatuse ja Kosovo valmistub kandidaatriigi staatuse taotlemiseks vajaliku ametliku avalduse esitamiseks.

Euroopa Komisjoni dokumendis hoiatatakse, et ambitsioonikate tähtaegade saavutamist võivad pidurdada just kohalikud tülid ehk Balkani poolsaare riikide omavahelised vaidlused.

"Euroopa Liit ei saa ega kavatse importida kahepoolseid vaidlusi. See on ka põhjus, miks Lääne-Balkani partnerid peavad need vaidlused kiiremas korras lahendama," seisab dokumendis.

Kõige problemaatilisemaks riigiks on ilmselgelt Kosovo, kelle iseseisvust ei tunnusta mitte ainult Serbia, vaid hetkeseisuga ka viis EL-i liikmesriigi.

Kõige sagedasem küsimus Balkanil on vaidlus riigipiiride teemal ning see ei puuduta ainult EL-i liikmeks pürgijaid, vaid ka näiteks juba liikmesriikideks olevaid Horvaatiat ja Sloveeniat.

Euroopa Liit peab laienemispoliitikat ajama ajal, mil Balkani riigid on üle ujutatud Venemaa poolt levitatavast EL-i vastasest propagandast ning ässitustööst serbia rahvuslaste seas. Montenegros on käimas endiselt kohtuprotsess, mis käsitleb eelmise aasta riigipöördekatset, mille mitmed niidid on viinud Vene eriteenistusteni.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: