Kui Trump kohtus märtsis Washingtonis Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, andis ta mõista, et Ukraina kriis on Euroopa vastutada ning et USA-l pole kavas selle teema puhul ulatuslikult sekkuda, rääkisid kaks ametnikku, kellele oli Trumpi ja Merkeli vestlusest põhjalik ülevaade tehtud. Vaid kaks kuud hiljem on aga Trumpi administratsioon suunda muutnud ning kavandab Ukrainas märkimisväärset osalemist, vahendab ajaleht.

Protsessi eestvedajaks oleva välisministri Rex Tillersoni jaoks on Ukraina koht, kus saaks uue hoo anda Trumpi seni läbi kukkunud plaanile Venemaaga suhteid parandada. Kuigi plaan on praegu alles esialgses faasis, seisneb Tillersoni idee allikate väitel selles, et kõigepealt taasalustatakse Barack Obama administratsiooni poolt eelmisel aastal peetud rahuläbirääkimisi ja loodetakse siis, et uued asjaolud ja uued isikud suudavad saavutada paremaid tulemusi.

Samas on administratsioonis hulgaliselt skeptikuid, kelle arvates on halb idee alustada Venemaaga mingit suhete taastamise protsessi ajal, mil siseriiklikult on niivõrd domineerimas Venemaa-poolset valimistesse sekkumist puudutavad juurdlused. Kuid Trump ja Tillerson olevat võtnud siiski nõuks igal juhul proovida.

Euroopa võimuesindajad on võimalikku algatust tervitanud. "Me hindame seda väga, et uus administratsioon hakkab olema rohkem seotud Ukraina teemaga. Alguses tundus, et neid see teema eriti ei huvita. See olukord on nüüd palju muutunud," ütles Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel Washington Postile pärast seda, kui ta 17. mail Tillersoniga kohtus.

Saksamaa ja Prantsusmaa on juba pikemat aega osalenud nn Normandia formaadi protsessis, millega üritatakse rakendada 2015. aasta Minski rahuleppe tingimusi. Relvarahu rikkumine - eelkõige Venemaa poolt toetatud võitlejate poolt - Donbassis aga jätkub. Probleemiks olevat ka Ukraina poliitilise progressi pidurdumine. Berliin ja Pariis loodavad, et USA kaasamine aitab teemaga edasi liikumisele kaasa.

"Me teame, et Venemaa liigutab end ainult siis, kui ameeriklased on kaasatud ja kui nad survestavad neid [Venemaad - Toim.] rohkem panustama relvarahu tagamisse ja piirkonnast raskerelvastuse välja viimisesse. Venelased teavad, et Venemaa käitumine Ukrainas on eeltingimuseks USA koostööle Venemaaga muudes küsimustes," selgitas Gabriel.

Trumpi seisukoha muutumine tuli selgemalt esile 10. mail, kui ta kohtus samal päeval nii Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kui ka Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. "Ma ütlesin neile, et, kutid, te peate rahu tegema, te peate rahu saavutama," selgitas Trump hiljem Fox Newsile antud intervjuus.

Kuigi Valge Maja ja välisministeerium ei soovinud teemat Washington Postile ametlikult kommenteerida, kinnitasid mitmed ametnikud, et Tillerson on arutanud Lavroviga edasisi samme korduvalt. Samuti tegelevad uue strateegiaga mitu ministeeriumi korraga ning protsessiga on seotud ka asepresident Mike Pence'i meeskond.

Tillersoni eesmärgiks on luua välisministeeriumi spetsiaalne Ukraina küsimusega tegelev diplomaat, kes suhtleks siis otse Kremli "halliks kardinaliks" peetava Vladislav Surkoviga. Sarnast diplomaatilist kanalit üritas omal ajal luua ka Obama asevälisminister Euroopa küsimustes Victoria Nuland, kuid mingit edasiminekut tookord ei saavutatud.

Ametnike sõnul on praegune olukord erinev seetõttu, et Venemaa president Vladimir Putin ei saa enam venitada ja oodata mingit enda jaoks soodsamat USA administratsiooni nii, nagu ta tegi eelmisel aastal. Ka Prantsusmaa ja Saksamaa valitsus ei muutu lähiajal kuidagi Venemaa suhtes sõbralikumaks.

Samas raskendab seda Trumpi administratsiooni initsiatiivi siseriiklik Venemaa-skandaal. Kongressis soovitakse Venemaa suhtes rakendada lisasanktsioone ning mõlema partei rahvasaadikud oleksid äärmiselt skeptilised igasuguse leppe asjus, mida Trump võiks Moskvaga sõlmida.

USA endine suursaadik Ukrainas John Herbst avaldas arvamust, et Trump võiks ähvardada uute sanktsioonidega, et Putinit järeleandmistele kallutada. "Olukorras, kus tingimused pole muutunud, ei pruugi diplomaatia edukas olla," nentis ta.

Määrav tähtsus on detailidel. Kui Trumpi meeskond otsustab põhimõttekindla lähenemise kasuks ja pakub piiratud sanktsioonideleevendust alles pärast seda, kui Venemaa relvarahu tagab ja raskerelvastuse Ida-Ukrainast välja viib, võib kokkulepe olla võimalik, pakkus endine kõrge Pentagoni ja NATO ametnik Alexander Vershbow.

"See on muidugi väga kauge tulevik. Kuid Trumpi jaoks on parim viis oma kriitikud relvituks teha see, kui ta ootusi ületab ja sõlmib hea kokkuleppe, millega saadakse venelased Ida-Ukrainast välja," selgitas Vershbow.

Kui aga Trumpi meeskond annab oma parima, et Moskvaga kokkulepet sõlmida ja see ikkagi läbi kukub, siis tulevad Putini tegelikud eesmärgid selgelt nähtavale. Ning seejärel pole administratsioonil enam muud võimalust, kui asuda Venemaa agressioonile aktiivselt vastu astuma - suurendada toetust Ukraina valitsusele ja relvajõududele ning loobuda ideest teha Venemaa suunal mingi järjekordne reset.