"Allianss jääb Ühendriikide ja terve Atlandi-ülese kogukonna jaoks fundamentaalseks aluseks, ühteseotud nagu me oleme," ütles Mattis esimest korda Brüsselis kolleegidega kohtudes.

"Ja nagu president (Donald) Trump on kinnitanud, toetab ta tugevalt NATO-t," lisas endine merejalaväekindral, kes ka ise on NATO-s teeninud.

"Ma olen siin, et kuulata teisi ministreid, vestelda avameelselt sõprade ja liitlastega sellest, kuhu me läheme, ja meie ühistest kohustustest."

Trump nimetas valimiskampaania ajal NATO-t "iganenuks", mis on liitlasriigid murelikuks teinud. Kartusi süvendab mulje, et USA uus administratsioon suhtub Venemaasse eelmisest leebemalt.

Mattis rõhutas aga, et Trumpi administratsioon ootab sarnaselt eelmise presidendi Barack Obama omaga NATO liikmesriikidelt kaitsekulutuste suurendamist.

"See on täiesti kohane, nagu ütles eelmisel aastal üks Euroopa kaitseminister - see on õiglane nõudmine, et kõik, kes maailma parimast kaitsest osa saavad, kannaksid proportsionaalset koormat vabaduse kaitseks vajalikest kulutustest."

Mattis ütles hiljem, et Washington võib oma kohustusi NATO liikmete ees vähendada, kui teised liikmesriigid ei suurenda oma kaitsekulutusi.

"Ameerika maksumaksja ei saa enam kanda ebaproportsionaalselt suurt osa Lääne kaitseväärtuste eest. Ameeriklased ei saa muretseda teist rohkem teie laste tuleviku julgeoleku eest," ütles ta.

Analüütikute sõnul on tegemist ühe tugevama kriitikaga liitlaste suunal viimaste aastate jooksul.

Mattis ütles, et NATO liikmesriigid peavad näitama sel aastal edusamme ja võtma vastu plaanid oma panuse suurendamise kohta, kas või tasapisi.

Vaid USA, Suurbritannia, Eesti, Kreeka ja Poola vastavad praegu NATO kehtestatud eesmärgile, et kaitsele tuleb kulutada 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas NATO kaitse on, arvestades Mattise sõnumit, edaspidi tinglik, ütles Eesti kaitseminister Margus Tsahkna, et NATO kaitse on olemas.

"Küll aga on kahe protsendi jutt olnud aastaid laual. Seda on küll lubatud, aga nüüd on üks väga oluline partner selle teema uuesti lauale tõstnud ja väga selgelt öelnud, et tahab näha liikmesriikide konkreetseid plaane, kuidas kahe protsendini jõutakse. Mina loodan küll, et liikmesriigid võtavad tõsiselt seda teemat ja reaalselt selle raha ka kaitsesse panevad," lisas Tsahkna.

Venemaa rünnakut Ukrainas nimetas Mattis väljakutseks, millele suudab NATO vastata.

Mattise puhul on tegemist esimese Trumpi valitsuse ministriga, kes Euroopasse visiidile jõudis.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Mattisele, et praeguse aja julgeolekualaste väljakutsetega ei saa ei USA ega Euroopa üksi hakkama. Stoltenbergi sõnul on tugev NATO kasulik Euroopale ning tugev Euroopa omakorda kasulik Põhja-Ameerikale.

Stoltenberg tuletas meelde, et USA ei tee ainult sõnu, vaid Balti riikidesse ja Poolasse saabuvad väed näitavad Ühendriikide tegelikku pühendumist.

Stoltenberg pani liikmesriikidele veelgi südamele, et need suuremat osa kaitsekulutuste koormast USA õlgadele ei jätaks, vaid oma osa veelgi tõstaksid.

"Viimased numbrid, mis me eile avaldasime, näitavad Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulutuste kasvu 3,8 protsendi võrra 2016. aastal. See on umbes 10 miljardit USA dollarit. See on märkimisväärne, kuid pole piisav. Me peame kaitsekulutuste suurendamist jätkama nii Euroopas kui ka Kanadas," rääkis peasekretär.

Stoltenbergi sõnul kavatseb NATO parandada ka oma võimekust terrorismiga toimetulekul. Selleks tugevdatakse Itaalias Napolis paiknevat lõunavägede staapi.

A pleasure to welcome back an old friend of #NATO, #SecDef Mattis. Transatlantic bond, fight against terrorism & defence spending on agenda. pic.twitter.com/cyLOELKjUo

— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) February 15, 2017