Kaupluseketid võtavad suvevaheajaks tööle sadu koolinoori ({{commentsTotal}})

Rimi eelistab suvevaheajaks värvata eeskätt oma töötajate lapsi.
Rimi eelistab suvevaheajaks värvata eeskätt oma töötajate lapsi. Autor/allikas: Rimi Eesti

Koolinoored otsivad võimalusi suvel taskuraha teenida kõikjalt. Pea kõik kaupluseketid annavad suvevaheajaks tööd kokku sadadele teismelistele. Maxima palkab suveks lausa 500 16-18-aastast noort.

Koolinoored, kes suurest taskurahast unistavad, otsivad suvevaheajaks tööd igalt poolt. Nii täituvad õpilasmaleva kohad minutitega, samuti on kohvikutes, jäätisekärude taga, turismimeenete müügipunktides jm hooajalistel töödel puha kooliealised.

Ka alalises töökäte puuduses vaevlevad poeketid, kelle töötajad samuti suvel puhata tahavad, on avastanud koolinoortes potentsiaali. Vanusest tulenevalt ei või alaealised töötada küll kassas, ent neid rakendatakse peamiselt kaubapaigutajate ja letitöötajatena, mõni saab kätt proovida ka tootmises. Tööle võetakse noori alates 15.-16. eluaastast, sõltuvalt kaupluseketist.

Maximas saab tööd 500 koolinoort

Maxima, kes on juba alustanud töökäte Eestisse toomist Lätist, püüab leida tööjõupuudusele leevendust ka koolilaste seas. Huvi on vastastikune: Maxima asus aprilli alguses töövahenduskeskkondades ja sotsiaalmeedia kaudu otsima koolinoori oma 500 vabale töökohale, noored aga omakorda jooksid Maxima vabadele töökohtadele tormi.

Möödunud suvel esmakordselt 250 koolinoore värbamist katsetanud Maxima sai mullusest kogemusest julgust tänavu juba suuremal hulgal alaealisi tööle võtta. Lisaks suvevaheaegadele on Maxima andnud koolinoortele võimaluse minna poodi tööle ka jõuluabilisteks talvisel vaheajal ning paljud tänavusuvised noored töökäed ongi juba varasema Maxima-kogemusega. Mõned neist on pärast koolivaheaega jäänud tööle ka koolipäeva õhtuteks ja nädalavahetusteks.

"Eelmise aasta kogemus näitas, et noored on vägagi hakkajad," kiidab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets. "Kuna eelmisel aastal nägime, et noorte huvi on väga suur, hakkasime läbi töötama võimalusi, kuidas seda veel paremini toimima saada, et see oleks süsteemne." 

Nii tehti tänavu enne värbamist põhjalik analüüs, kus kaardistati töökohad, mis alaealistele sobida võiks ja millistes kauplustes või tootmisüksustes on vajadus suurim. Tööle võetakse 16-18-aastaseid ning pingsalt jälgitakse, et nende tööaeg jääks seadusega lubatu piiresse.

Lisaks kohapealset väljaõpet vajavatele eelneva töökogemuseta noortele pakub jaekett kutseõppeasutuste palvel tasustatud praktikakohti ka pagari-, kondiitri- ja kokaeriala õpilastele oma tootmises, kus nad saavad valmistada lettides müüdavaid Maxima enda valmis- ja pooltooteid, alustades tortidest-kookidest ning lõpetades maitsestatud lihatoodete ja salatitega.

Muist noori saab lisaks kaubapaigutamise ja letitööle koha ka kaupluseketi logistikakeskuses, kuid enamik on siiski Tallinna ja Harjumaa kauplustes. Samas jagub koolinoori Maxima poodidesse üle Eesti: Pärnu, Valga, Võru, Elva, Põlva jne, vastavalt nende elukohale.

"Aga kui noor soovib suveks kodukohast teise kohta tööle minna, oleme valmis pakkuma ka majutust, vajadusel ka transporti," ütleb Ljubobratets.

Kõik huvilised selleks suveks ära ei mahtunudki, nii on Maximal ootelist veel 110 noorega vanuses 16-18, kes ootavad pakkumisi hooajatööks edaspidi. Kuna suvi pole veel päriselt käeski, siis list üha pikeneb.

Rimi värbab esmalt oma töötajate lapsi

Rimi värbab kooliõpilasi suvevaheajaks tööle ehk nn Rimi malevasse juba viiendat aastat, kuid eeskätt pakutakse tööd oma töötjate 15-18-aastastele järeltulijatele. Kui neist vabu kohti üle jääb, võetakse vastu ka muud soovijad.

"Meil endal on 3000 töötajat, eks neil ole ju ka lapsed ja kõik on huvitatud suvisest tööst. Eelistame oma töötajate lapsi, sest siis nad näevad, kus nende vanemad töötavad, mis tööd nad teevad ja mis see jaekaubandus üldse on, samuti annab see neile võimaluse taskuraha teenida," põhjendab Rimi Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

Rimi on paika pannud, millistes kauplustes ja kui palju abijõudu vaja on ning noored jagatakse nende vahel laiali. Vajadus on igal aastal erinev, keskmiselt värvatakse igaks suveks sada kooliealist alates 15-aastastest.

"Eelmisel aastal oli noorte malevlaste arv ligikaudu 80 ringis ning võib öelda, et aastate jooksul on malevlaste arv pidevalt kasvanud. Käesoleva suve jooksul värbame Rimi malevasse ligikaudu sada noort, nende seas on nii alaealised kui ka täiskasvanud malevlased. Ligikaudu pooled neist on Rimi oma töötajate lapsed," räägib Bats.

Noored tegelevad kaupluses eelkõige kauba väljapanekuga, vähemalt 18-aastased saavad kätt proovida ka kassas, kus tuleb kokku puutuda nii sularaha kui alkoholi käitlemisega.

Hooajatöötajad saavad samasuguse baaskoolituse kui Rimi põhitöötajad - neile tehakse elementaarne hügieeni- ja ohutusnõuete koolitus, samuti tutvustatakse Rimi põhimõtteid.

600-eurone taskuraha

Ka Prisma võtab juba mitmendat aastat suvevaheajaks tööle vähemalt 16-aastasi koolinoori.

"Kuna töö jaekaubanduses on siiski paljuski seotud ka raskuste tõstmisega, siis noorematel töötajatel on selles osas arusaadavalt seadusest tulenevad piirangud," põhjendab Prisma personalispetsialist Aili Põllu.

Selleks suveks otsitakse koolinoori tööle Tallinna ja Tartu Prisma kauplustesse. "Oleme sel aastal palganud juba 51 koolinoort, kuid pakume veel hetkel 15-20 noorele suveks puhkuste asendajatena tööd," ütleb Põllu.

Noorte palgatase Prisma kauplustes on sama kui täisealistel töötajatel. Lisaks tavapalgale makstakse lisatasu õhtuti ja nädalavahetustel töötamise eest, nii on täistööajaga noorel võimalik kuus teenida keskmiselt 600 eurot - päris soliidne taskuraha.

"Kogemus jaekaubanduses annab tegelikult väga hea kogemuse edasiseks eluks, sõltumat elualast. Väga kiiresti tuleb õppida tegema meeskonnatööd, hakkama saamist erinevate klientidega ning mõistma organisatsiooni toimimise põhimõtteid. Kõik need oskused on vajalikud, et edukalt hakkama saada ka edasises elus,” usub Põllu.

Eesti kapitalil põhinev Coop võtab suveks tööle küll 50 täiendavat kätepaari, ent ei tee värbamisel vahet, kas tegemist on õpilaste või täiskasvanutega, seega eraldi kooliõpilastele töö võimaldamisele nad tähelepanu ei pööra.

Vanusest tuleneb piiratud tööaeg

Alaealise tööajale kehtivad rangemad tööaja piirangud kui täiskasvanute tööajale, mistõttu on nende töölerakendamine vahetustega tööl keerulisem. Kooliealised võivad töötada seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Alaealine ei tohi teha tööd üle ettenähtud tööaja, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega töötada pärast kella 20 õhtul või enne kella 6 hommikul.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: