Arutelu pensioni väljamaksete paindlikkuse suurendamise üle jätkub sügisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1496678460000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu rahanduskomisjon arutas esmaspäeval teist pensionisammast puudutava seaduseelnõu muudatusettepanekut, mis on huvigrupid ja poliitikud kahte leeri jaganud. Muudatus võimaldaks neil inimestel, kes on kogunud teise pensionisambasse rohkem kui 35 000 eurot, ülejäänud raha senisest oluliselt vabamalt kätte saada.

Rahandusministeerium valmistas mitu aastat ette seaduseelnõu, mille eesmärk oli muuta teise samba pensionimaksed paindlikumaks. Suurima muudatusena nägi eelnõu ette seda, et kui teise sambasse on kogutud rohkem kui 35 000 eurot, saab tulevane pensionär garanteeritud intressimääraga pensionilepingu kõrval valida ka investeerimisriskiga pensionifondi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärast eelnõu esimest lugemist riigikogus teatas rahandusministeerium muudatusettepanekust, mis tuli ühele huvigrupile, Eesti kindlustusseltside liidule halva üllatusena. Muudatuse järgi saaksid need inimesed, kellel on pensionile minnes kogunenud üle 35 000 euro, seda raha vabamalt kasutada. Seejuures on esimesed 35 000 mõeldud ikkagi igakuistele pensioni väljamaksetele.

"Eesmärk on ju see, et inimesel oleks halvimateks juhtudeks tagatud eluaegne pension ja seda tagab esimene ja teine sammas koos. Pärast seda, kui ta on teatud summa kätte saanud - nimetame seda näiteks toimetulekupensioniks -, on inimene üsna vaba ise otsustama, kuidas ta seda raha kasutab," selgitas pensioniühistu Tuleva asutajaliige Tõnu Pekk.

Muudatusettepanku taga ongi just Tuleva, mille juht Tõnu Pekk ütleb, et inimesed ei usalda tänast pensionisüsteemi ning säästavad sellest tulenevalt pensionipõlveks liiga vähe. Suurem vabadus otsustada kogutud raha üle võiks tema sõnul seda muuta.

"Just sellisel viisil, et võtad osaliste maksetena välja, kui tahad, pärandad. Sa ei pea seda just selliseks eluaegseks lepinguks tegema," ütles Pekk.

Kindlustusseltside liit ei ole sellise muudatusega nõus, eelkõige sellepärast, et see tehti n-ö üleöö.

"Selle muudatusettepanekuga oleks ära kaotatud osaliselt pensioni eluaegsuse põhimõte. Meie meelest on üsna elementaarne, et inimene saab pensioni oma elupäevade lõpuni ja kui ühel hetkel tuleb välja, et tema pension saab otsa, aga tema elab edasi, siis eelnõu jättis sellele küsimusele vastamata," rääkis liidu juhatuse esimees Mart Jesse.

Vastates küsimusele, kas kindlustusfondid lihtsalt kardavad, et nende kasum jääb väiksemaks, ütles Jesse, et teise pensionisamba pealt teenib kindlustussektor praegu kahjumit, mitte kasumit.

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas selle konkreetse muudatusettepaneku arutelu jätkata sügisel, kui on valminud põhjalikumad analüüsid.

Rahandusministeerimi esialgne eelnõu, mis võimaldaks ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, läheb aga ilma vaidlusi tekitanud muudatusettepanekuta teisele lugemisele järgmisel nädalal.

Poliitikud jäid eriarvamusele

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed jäid esmaspäeval vaidlusi tekitanud ettepaneku suhtes endiselt eriarvamusele ning sügisel, kui arutelu jätkub, peaksid olema valmis ka spetsiifilisemad mõjuanalüüsid.

"Mina tõesti toetan seda, et pensionikogujatel oleks rohkem võimalusi, sest ma aravn, et see aitaks tekitada usaldusväärsust pensionisüsteemi vastu ja pööraks rohkem tähelepanu sellele, et inimesed rohkem koguksid, et neil oleks võimalik pensionipõlves elada natuke paremini kui ilma kogumata," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu liige Priit Sibul.

"Ma ise olen paindlikkuse poolt igal juhul ja seda tasub arutada, sest praeguse süsteemi puhul tuleb vaadata, kuidas seda paindlikkust lisada ja kuidas täita seda põhilist eesmärki, milleks on ikkagi pensionikogujatele suurema pensionivara kogumine. Kuidas seda saavutada, on keeruline teema ja seda ei saa ülepeakaela kiirkorras käsitleda," kommenteeris reformierakondlane Aivar Sõerd.

"Minu jaoks oli täitsa huvitav selle teemaga tegeleda, kuna ma olen komisjonipoolne kaasettekandja, aga mul ka tekkis väga palju küsimusi. Ja selle ettepanekuga, et me jätame selle osa välja, mis tuli tänu MTÜ Tulevale, tegeleme põhjalikult rahulikult sügisel," ütles Keskerakonna liige Mihhail Stalnuhhin.

Praegu on nii, et kui kogutud pensionisumma jääb vahemikku 8800 kuni 123 160 eurot, tuleb sõlmida eluaegne pensionileping. Rahandusministeeriumi ettepanek lööks selle vahemiku kaheks. Kui summa jääks alla 35 200 euro, tuleks endiselt sõlmida eluaegne pensionileping, kuid neid võiks sõlmida vastupidiselt kehtivale korrale ka mitu.

Järgmisesse vahemikku jääva pensionisumma võiks välja võtta ka tähtajalisena. Seda kas fondipensioni või tähtajalise pensionilepingu alusel. Fondipensioni puhul saaks inimene raha regulaarsete väljamaksetena otse pensionifondist nii kaua kuniks raha jätkub.

Kui inimesel on kogutud rohkem kui 123 160 eurot, siis kehtiva korra järgi võib sellest suurema summa välja võtta ka fondipensionina, tähtajalise pensionilepinguga või teatud tingimustel ühekordse väljamaksena.

Muudatusettepaneku järgi poleks ühekordse väljamakse suhtes piiranguid ehk inimene võiks raha korraga välja võtta. Samas võiks endiselt kasutada ka teisi võimalusi: nii fondipensioni, tähtajalist pensionilepingut kui ka eluaegse pensionilepingu sõlmimist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: