Alkohol on surmaga otseselt seotud, tuues kaasa ohvreid. Alkoholitarbimise vähenedes on vähenenud ka surmad, eeskätt enesetapud, uppumised, alajahtumised. Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josingu sõnul on enesetapud alkoholitarbimisega otseses seoses. Alkoholiga seotud surmade arv kukkus aastaga 30 võrra, 495 pealt 465-ni, enim väenes juhuslike mürgistuste tagajärjel saabunud surmade arv.

Vähenenud on ka alkoholijoobes tehtud enesetappude osakaal - 2014. aastal tehtid 40 protsenti enesetappe joobes, 2016. aastal 32 protsenti. Samas tulekahjus hukkunutest enamik oli joobes.

Ka liiklusõnnetuste ohvrite joobes oleku osakaal on pisut kukkunud - kui 2014 aastal oli alkoholi tarbinud 43 protsenti liikluses hukkunutest, siis mullu 38 protsenti.

Alkoholiga seotud haiguste tõttu on inimesed hakanud rohkem arsti poole pöörduma, kasvasid ka sellega seotud ravikulud. Enim on diagnoositud alkoholipsühhoosi, aga varasemast enam on pöördutud ka alkoholisõltuvuse ja maksahaiguste ning alkoholimürgistustega seoses.

Kasvanud on nende osakaal, kes üldse alkoholi ei tarbi (10,7 protsenti), ent igapäevaste joojate osakaal kuigivõrd kahanenud pole (9,2 protsenti).

Noorte seas on siiski märgata käitumise muutust, nende seas on üha rohkem neid, kes pole kas üldse alkoholi tarvitanud või kes joovad varasemast harvem.

Kangemalt alkoholilt lahjemale

Eesti elanikud tarbisid 2016. aastal 9,9 liitrit absoluutalkoholi, aasta varem oli see 10,5. Võrdluseks: kõrgeim oli alkoholi tarbimine 2007. aastal, mil Eestis joodi ära 14,8 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta.

Turistide kaasa ostetud alkoholikogused on sellest maha lahutatud - nende ostud moodustasid möödunud aastal 44 protsenti kogu Eesti alkoholimüügist. Soomes juuakse rohkem kanget alkoholi elaniku kohta kui Eestis (10,8 liitrit meie 9,9 liitri vastu).

Enim juuakse Eestis õlut ja viina, vähem veini. Viinatarbimine on aasta-aastalt vähenenud, seda ei joo üldse või joob väga harva 85 protsenti inimesi. Pisut on vähenenud ka õllejoojate hulk. Üldse ei joo või väga harva joob õlut 59 protsenti inimesi (2008. aastal oli selliseid inimesi 47 protsenti). Peaaegu iga päev joob õlut viis protsenti inimesi, see näit ei ole aastatega muutunud.

Möödunud aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot, tänavu peaks laekuma juba 276 miljonit eurot, ent inimesed on hakanud varusid soetama, mistõttu aktsiis laekub väga ebaühtlaselt. Enamik varus alkoholi ette jaanuaris-veebruaris, märtsist toimus suur kukkumine alkoholiaktsiisi laekumises. Suurem osa aktsiisist tuleb kange alkoholi pealt (63 protsenti).

Eelmisel aastal kasvasid kõik alkoholi jaehinnad: viina hind kuni 15 protsenti ja õlle hind kuni viis protsenti.

Palga muutus on otseselt seotud alkoholi tarbimisega: majanduskriisi ajal, kui kukkusid palgad, langes kõvasti ka alkoholi tarbimine. Alkoholi hind mõjutab tarbimist vähem kui palga muutus, kuid üldiselt on alkoholitarbimine siiski languses.

Lätis käis möödunud aastas alkoholi ostmas 16 protsenti inimesi, kes tegi seda läbisõidul või reisil olles; spetsiaalselt sõitis Lätti alkoholi ostma seitse protsenti täiskasvanutest. 79 protsenti Eesti täiskasvanutest ei ole Lätist alkoholi ostnud. Lõunaeestlastest aga käis spetsiaalselt Lätis alkoholi järel 15 protsenti inimesi, 23 protsenti ostis alkoholi kaasa Lätist läbi sõites või muidu seal reisil olles.

Lätis maksab viin vähemalt kolmandiku vähem kui Eestis, sõltuvalt brändist - odavamad viinad on Lätis ka proportsionaalselt odavamad.

Illegaalse alkoholi osakaal viinaturust on pisut kasvanud, möödunud aastal oli see 21 protsenti (eelnevatel aastatel oli see 19 protsenti).

Majutatud välisturistide arv on Eestis kasvanud kõikjalt, k.a Soomest ja Venemaalt. Möödunud aastal kasvasid ka nende alkoholi ostud.

Alkoholi kättesaadavus on püsinud aasta-aastalt sama hea, olles üks kättesaadavamaid kaupu üldse. 87 protsendile täisvanutele on alkohol kättesaadav kuni kümneminutise teekonna kaugusel. Seadusemuutmisel vaheseinte ehitamise kohustust poodidele ei tule, ent alkohol ei tohiks silma alla otseselt jääda.

Inimestele endile tundub, et kaasmaalaste alkoholitarbimine on vähenenud. Ligi kolmandik inimesi arvab, et Eestis juuakse pigem vähe või mõõdukalt. Suurimaks mureks peetakse alkoholijoobes sõiduki juhtimist, aga ka kodust vägivalda, laste ja noorte alkoholitarbimist. Inimeste hinnangul saavad eeskätt nemad ise midagi selleks ära teha, et oma suhtumist alkoholi ja selle tarbimisse muuta (70 protsenti), ent 35 protsenti eeldab seda meedialt. Noortele soovitakse alternatiivide loomist alkoholitarbimisele ja näidata rohkem alkoholitarbimise negatiivseid tagajärgi, samuti tõsta järelevalvet alkoholi müümisel.

Alkoholi kättesaadavus on aasta-aastalt järjest paranenud: seda saab osta nii ehitus-, kui lillepoodidest ja tanklatest. Eestis on 227 kanget alkoholi müüvat kauplust 100 000 elaniku kohta (ehk kokku 2983 sellist kauplust), seevastu Soomes on neid kuus ja Rootsis neli 100 000 elaniku kohta. Vaid Läti ületab Eestitki - seal on 342 kanget alkoholi müüvat kauplust 100 000 elaniku kohta ehk kokku 8631 niisugust poodi. Kolmveerand Eesti täiskasvanud elanikkonnast toetab alkoholimüügi keelamist sellistes kauplustes, mis pole otseselt ei viina- ega toidupoed.

Samas on alkoholitarbimist vähendanud eeskätt alkoholi hinnatõus, hoiakute muutus, tervislikumad eluviisid, kvaliteedi eelistamine kvantiteedile ja lahjemate jookide eelistamine. Eeskätt aitab see, kui tootja vähendab oma toote kangust - see annab kohest efekti.

Samas on tänavu oht alkoholiturismiks Lätti suurem kui möödunud aastal, sest juulist kasvab alkoholiaktsiis Eestis veelgi. Konjunktuuriinstituudi hinnangul hinnatõusust üksi ei piisa, et tarbimist piirata, näiteks peab piirama alkoholi ja selle reklaami kättesaadavust ning panustama hoiakute muutmisesse, samuti sõltuvusprobleemide ravisse. Ka noorte huvitegevuse ja spordi arendamine võiks vähendada alkoholitarbimist.

Eesti on ülemaailmselst eesmärgist - maksimaalselt kuus liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta aastas - siiski veel kaugel.