Alkoholiaktsiis tõuseb siiski: kohus lükkas õiguskantsleri taotluse tagasi

Riigikohus lükkas reedel tagasi õiguskantsler Ülle Madise taotluse alkoholiaktsiisi tõus praegusel kujul põhiseadusevastaseks kuulutada, seega aktsiisid 1. juulist ikkagi tõusevad.
Õiguskantsler pöördus riigikohtusse, kuna leidis, et aktsiiside ennaktõstmine riivab alkoholi käitlemisega tegelevate ettevõtete ettevõtlusvabadust. Õiguskantsleri hinnangul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida.
Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.
Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda.
„Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,“ lisas kolleegium. Kohtulik kontroll siinjuures on piiratud.
Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise. Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Alkoholi hinnapoliitika, sealhulgas aktsiisid, on oluline osa alkoholi liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.
Eeltoodud põhjustel jättis riigikohus rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, mis sätestavad alkoholiaktsiiside tõstmise planeeritust kiiremini.
Madise: selgus käes
Õiguskantsler Ülle Madise ütles otsust kommenteerides, et vajalik selgus on käes.
"Loodan, et riigikogu edaspidi nii segaseid olukordi ei loo. Parlamendienamusel peab olema võimalik makse muuta ning ettevõtjatele ei tohiks anda eksitavaid lootusi," märkis Madise. "Seda rõhutasin ka taotluses riigikohtule."
Madise saatis taotluse riigikohtusse 16. märtsil, riigikohus pidi otsuse tegema nelja kuu jooksul. Reedel otsustaski kohus Madise taotluse tagasi lükata.
Eelnevalt taotles Madise seadust muuta riigikogul, kuid riigikogu hääletas selle ettepaneku maha, mistõttu Madise pöörduski riigikohtusse.
Saku: õlleaktsiisi kiirem tõus seab surve alla koduturul tegutsemise
Saku Õlletehase teatel seab õlleaktsiisi kiirem tõus surve alla ettevõtte koduturul tegutsemise ning elavdab piirikaubandust, samuti võib see tähendada suuremat kange alkoholi tarbimist ning seega olla ohuks inimeste tervisele.
"Sel ja järgmisel aastal toimuv lahjade alkohoolsete jookide drastiline aktsiisitõus seab meie tegutsemise koduturul tõsise surve alla. Oodata on, et juba praegu märkimisväärne piirikaubandus Lätiga mitmekordistub ning kuni pool sisesemaisest müügist võib suunduda piirile," ütles Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms BNS-ile.
"Alkoholitootjate prognoosi kohaselt kaotab riik piirikaubanduse kasvu tõttu järgmisel aastal 174 miljonit eurot maksutulu," märkis Härms.
Samuti võib lahja alkoholi tootjate hinnangul õlleaktsiisi tõus mõjuda halvasti rahvatervisele, kuna hinnatõus võib ajendada lahjade alkohoolsete jookide asemel enam kanget alkoholi tarbima.
Õlleaktsiisi määr tõuseb laupäevast, 1. juulist kehtiva määraga võrreldes 70 protsenti 15,52 sendini mahuprotsendi kohta liitrist. Kange alkoholi aktsiisimäär tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10 protsenti, tänavune tõus toimus veebruaris. Üle kuue mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis toona seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendini.
Toimetaja: Merilin Pärli