"Ajakirjanduse igapäeva funktsioonide täitmine ühiskonnas oleneb oluliselt ajakirjanduse kui professionaalse valdkonna määratlemisest Eesti kultuuriruumis ja professionaalse ajakirjanduse edendamise toetamisest," seisab seltsi ja liidu juhatuse ühispöördumises kultuuriministeeriumile ja kultuurkapitalile.

19. mail oli toimus Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi koosolek teemal "Miks on Eesti ajakirjandus kultuuri küsimus?" Seal leiti, et ajakirjanduse sihtkapitali taastamine on auvõlg Eestis aastatel 1918 - 1940 töötanud ajakirjanike ees.

"Ajakirjanduse sihtkapital on vajalik stabiilne alus ajakirjanduse hea kvaliteedi kujundamises ja hoidmises. Kultuurkapitali toetus võimaldaks võimekamatele ajakirjanikele suuremat loomingulist sõltumatust, ergutaks ajakirjanikke rohkem viljelema nõudlikumaid ajakirjandusžanre ja käsitlema mahukamaid, süvenemist ning aega nõudvaid ühiskonnale olulisi teemasid," kirjutasid ühendused.

"Lisaks rõhutame, et me ei saa olla ühes paadis nendega, kes püüavad järjepannu ajakirjandust madaldada vaid tootmiseks, äriliseks tegevuseks ega näe seda loomingulise alana."

Ühendused märgivad, et tegelikult on uudisteajakirjanduski oma valikutes ja tõlgenduste kontekstis suuresti kultuuri osa ja oluline kultuuritegur ning ajakirjanikutöö arvestatavas osas loominguline töö. "Ühiskond vajab ühishuvide eest seisvat ajakirjandust kui märki sellest, et ajakirjandus on kuulunud juba 250 aastat ja kuulub jätkuvalt Eesti kultuurisfääri."

"Selleks, et toetada Eesti ajakirjanduse selget eristamist üldisest pealiskaudsust ja sagedast sisuvaesust pealesuruvast meediavoost, peame toetama ajakirjanduse sihtkapitali taastamist kui ajakirjanduse väärtustamist. Ajakirjanduse sihtkapitali taastamine tähendab traditsioonist lugupidamist, traditsiooni taastamist ja jätkamist," kirjutavad ajakirjanike ühenduste esindajad oma pöördumises.