Plaanid tehti avalikuks kolmapäeval Amsterdamis toimunud pressikonverentsil, vahendas Yle.

Võimalikud Hyperloop-liinid oleksid järgmised:

Korsika-Sardiinia 451 km;

Eesti-Soome 90 km;

Saksamaa riigisisene marsruut 1991 km;

Poola riigisisene marsruut 415 km;

Hispaania-Maroko 629 km;

Hollandi riigisisene marsruut 428 km;

Suurbritannia põhja-lõuna liin 666 km;

Suurbritannia põhjaosa liin 545 km;

Suurbritannia riigisisene liin Šotimaa ja Walesi vahel 1060 km.

Ettevõtte sõnul ühendaksid nimetatud liinid rohkem kui 75 miljonit inimest 44 linnast. Kokku oleks transpordisüsteemi pikkuseks 5000 kilomeetrit.

Soome Salo linna kavandatav testrada, uurimiskeskus ja Helsingi-Turu-Stockholmi ühendamine on samuti endiselt plaanides sees.

Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et Salo kuulub viie piirkonna hulka, mille puhul on plaane tehtud juba aasta kauem kui äsja avalikuks tehtud marsruutide puhul.

Hyperloop on praegu Nevada kõrbes katsetamisel olev tehnoloogia, mille abil loodetakse inimesi ja kaupu liigutada vaakumtorusse paigutatud kapslis. Ilma õhutakistuseta suudaks hõljuv kapsel arendada kiirust 500-1000 km/h.

Hyperloopi eestvedaja on tuntud ettevõtja ja visionäär Elon Musk. Maailma rikkuselt 84. mees, kelle varanduse väärtuseks hindab ajakiri Forbes 13,9 miljardit dollarit. Midagi Hyperloopiga sarnast on juba olemas ja selle nimi on pneumaatiline post, näiteks saadavad ka Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Kui taolisi kapsleid suurendada nii, et sinna mahuks sisse näiteks bussitäis inimesi või merekonteiner, on Hyperloopi edendajad veendunud, et maailm poleks enam endine.