Hyperloopi eestvedajad Eestis: Tallinna ja Helsingi vahele sobiks see imehästi ({{commentsTotal}})

Uudsest transpordiviisist nimega Hyperloop on huvitatud nii USA, Dubai, India, Venemaa ja ka Soome ning sel nädalal käisid Hyperloop One'i juhid oma ideed tutvustamas ka Eestis.

Hyperloop on praegu Nevada kõrbes katsetamisel olev tehnoloogia, mille abil loodetakse inimesi ja kaupu liigutada vaakumtorusse paigutatud kapslis. Ilma õhutakistuseta suudaks hõljuv kapsel arendada kiirust 500-1000 km/h.

Hyperloopi eestvedaja on tuntud ettevõtja ja visionäär Elon Musk. Maailma rikkuselt 84. mees, kelle varanduse väärtuseks hindab ajakiri Forbes 13,9 miljardit dollarit. Midagi Hyperloopiga sarnast on juba olemas ja selle nimi on pneumaatiline post, näiteks saadavad ka Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Kui taolisi kapsleid suurendada nii, et sinna mahuks sisse näiteks bussitäis inimesi või merekonteiner, on Hyperloopi edendajad veendunud, et maailm poleks enam endine.

Sel nädalal käis Eestis Hyperloopi ideed tutvustamas ettevõtte asepresident Alan James, kelle kinnitusel sobiks Hyperloop Tallinna-Helsingi tunnelisse nagu rusikas silmaauku.

"Sellest saaks märgiline 21. sajandi infrastruktuuri projekt. See muudab siinse piirkonna majandusgeograafia ja poliitilise geograafia olemust. Meie suudame ehitada tunneli kiiremini, paremini, odavamalt ja loodussäästlikumalt, võrreldes raudteetunneliga," selgitas ta.

Eesti transiidieksperdid on uudsest tehnoloogiast huvitatud, ent ei usu selle teostumise optimistlikku ajakava. Huvitavaks hinnatakse ideed tulevase Rail Balticu sümbioosist Hyperloopiga.

"Kui me räägime inimeste transpordist, siis see on väga tõsine alternatiiv tunnelile Tallinna-Helsingi vahel ja miks, ma nii arvan, on see, et tunnel, kus Hyperloopi tehnoloogiaga vagun sõidab, on oluliselt väiksema diameetriga kui oleks see suur tunnel. Teda on tõenäoliselt odavam ehitada ja kui me räägime kuuest minutist Helsingisse, siis ma laiendaks seda Stockholmi suunal," rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Transiidiekspert Raivo Vare on ka seda meelt, et Hyperloop on sobiv inimeste ja ehk ka väiksemõõtmelisemate kaupade transpordiks. Tema sõnul on selline logistiline mudel tehniliselt teostatav, sest näiteks vedelkütuste torude puhastamiseks kasutatakse tehnoloogiat, kus torus liiguvad ventiilide sulgemise ja avamise abil suurel kiirusel puhastusseadmed.

"Suuri kaupu ei hakata kunagi Hyperloopiga vedama, massikaupu, selleks on nii palju tehnilisi põhjusi, ka rahalisi, see ei hakka toimima, nii et klassikaline raudtee seepärast veel ära ei kao," lisas Eesti Raudtee nõukogu endine esimees Vare.

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professoris Jüri Lavrentjevis tekitab Hyperloop palju küsimusi, lahendamata on mitmed tehnilised probleemid, selle ehitamine ja ülalpidamine on kallis ja mis kõige olulisem - ei ole ohutu.

"Eelkõige teeb ettevaatlikuks selle projekti turvalisus. Kui võtame mingi praeguse analoogia, siis liiklus suurtes maanteetunnelites on ka hästi läbi mõeldud ja ohutu, aga hoolimata sellest me teame, et on täiesti katastroofiliste tagajärgedega õnnetusi juhtunud, näiteks kui midagi põlema läheb, siis sealt inimesi päästa on üks keeruline probleem," põhjendas teadlane.

Veel toob Lavrentjev esile selle, et suure tõenäosusega tekib paljudel inimestel vaakumtorus sõitmise suhtes psühholoogiline tõrge.

Alan Jamesi sõnul on Hyperloopi transport võrreldav tavalise lennureisiga. "Sa reisid Hyperloopis sama kiirusega nagu lennukis ehk inimkeha ei tunneta kiirust, ta tunnetab kiirendamist ja aeglustamist. Seega me kiirendame rahulikult ja samamoodi ka pidurdame, nii nagu teevad ka lennukid, ent nende kahe vahepeal saavutame üle mõistuse suure kiiruse transpordiks," rääkis ta.

Alan James lubab Hyperloopi reaalset demonstratsiooni näidata avalikkusele juba õige pea, sest katsetused vaakumtorus kiirelt liikumiseks käivad. Kas seejärel võiks ka Tallinna-Helsingi Hyperloopi tunnel taas jutuks tulla, näitab aeg.

Toimetaja: Laur Viirand



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: