Hyperloopi eestvedajad Eestis: Tallinna ja Helsingi vahele sobiks see imehästi
Uudsest transpordiviisist nimega Hyperloop on huvitatud nii USA, Dubai, India, Venemaa ja ka Soome ning sel nädalal käisid Hyperloop One'i juhid oma ideed tutvustamas ka Eestis.
Hyperloop on praegu Nevada kõrbes katsetamisel olev tehnoloogia, mille abil loodetakse inimesi ja kaupu liigutada vaakumtorusse paigutatud kapslis. Ilma õhutakistuseta suudaks hõljuv kapsel arendada kiirust 500-1000 km/h.
Hyperloopi eestvedaja on tuntud ettevõtja ja visionäär Elon Musk. Maailma rikkuselt 84. mees, kelle varanduse väärtuseks hindab ajakiri Forbes 13,9 miljardit dollarit. Midagi Hyperloopiga sarnast on juba olemas ja selle nimi on pneumaatiline post, näiteks saadavad ka Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Kui taolisi kapsleid suurendada nii, et sinna mahuks sisse näiteks bussitäis inimesi või merekonteiner, on Hyperloopi edendajad veendunud, et maailm poleks enam endine.
Sel nädalal käis Eestis Hyperloopi ideed tutvustamas ettevõtte asepresident Alan James, kelle kinnitusel sobiks Hyperloop Tallinna-Helsingi tunnelisse nagu rusikas silmaauku.
"Sellest saaks märgiline 21. sajandi infrastruktuuri projekt. See muudab siinse piirkonna majandusgeograafia ja poliitilise geograafia olemust. Meie suudame ehitada tunneli kiiremini, paremini, odavamalt ja loodussäästlikumalt, võrreldes raudteetunneliga," selgitas ta.
Eesti transiidieksperdid on uudsest tehnoloogiast huvitatud, ent ei usu selle teostumise optimistlikku ajakava. Huvitavaks hinnatakse ideed tulevase Rail Balticu sümbioosist Hyperloopiga.
"Kui me räägime inimeste transpordist, siis see on väga tõsine alternatiiv tunnelile Tallinna-Helsingi vahel ja miks, ma nii arvan, on see, et tunnel, kus Hyperloopi tehnoloogiaga vagun sõidab, on oluliselt väiksema diameetriga kui oleks see suur tunnel. Teda on tõenäoliselt odavam ehitada ja kui me räägime kuuest minutist Helsingisse, siis ma laiendaks seda Stockholmi suunal," rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
Transiidiekspert Raivo Vare on ka seda meelt, et Hyperloop on sobiv inimeste ja ehk ka väiksemõõtmelisemate kaupade transpordiks. Tema sõnul on selline logistiline mudel tehniliselt teostatav, sest näiteks vedelkütuste torude puhastamiseks kasutatakse tehnoloogiat, kus torus liiguvad ventiilide sulgemise ja avamise abil suurel kiirusel puhastusseadmed.
"Suuri kaupu ei hakata kunagi Hyperloopiga vedama, massikaupu, selleks on nii palju tehnilisi põhjusi, ka rahalisi, see ei hakka toimima, nii et klassikaline raudtee seepärast veel ära ei kao," lisas Eesti Raudtee nõukogu endine esimees Vare.
Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professoris Jüri Lavrentjevis tekitab Hyperloop palju küsimusi, lahendamata on mitmed tehnilised probleemid, selle ehitamine ja ülalpidamine on kallis ja mis kõige olulisem - ei ole ohutu.
"Eelkõige teeb ettevaatlikuks selle projekti turvalisus. Kui võtame mingi praeguse analoogia, siis liiklus suurtes maanteetunnelites on ka hästi läbi mõeldud ja ohutu, aga hoolimata sellest me teame, et on täiesti katastroofiliste tagajärgedega õnnetusi juhtunud, näiteks kui midagi põlema läheb, siis sealt inimesi päästa on üks keeruline probleem," põhjendas teadlane.
Veel toob Lavrentjev esile selle, et suure tõenäosusega tekib paljudel inimestel vaakumtorus sõitmise suhtes psühholoogiline tõrge.
Alan Jamesi sõnul on Hyperloopi transport võrreldav tavalise lennureisiga. "Sa reisid Hyperloopis sama kiirusega nagu lennukis ehk inimkeha ei tunneta kiirust, ta tunnetab kiirendamist ja aeglustamist. Seega me kiirendame rahulikult ja samamoodi ka pidurdame, nii nagu teevad ka lennukid, ent nende kahe vahepeal saavutame üle mõistuse suure kiiruse transpordiks," rääkis ta.
Alan James lubab Hyperloopi reaalset demonstratsiooni näidata avalikkusele juba õige pea, sest katsetused vaakumtorus kiirelt liikumiseks käivad. Kas seejärel võiks ka Tallinna-Helsingi Hyperloopi tunnel taas jutuks tulla, näitab aeg.
Toimetaja: Laur Viirand