Blogiülevaade: Briti peaminister May kaotas parlamendienamuse ({{commentsTotal}})

{{1496887140000 | amCalendar}}

Neljapäeval toimusid Suurbritannias ennetähtaegsed parlamendivalimised, mida ERR-i uudisteportaal kajastas otseblogi vormis. Konservatiivist peaminister Theresa May kaotas parlamendienamuse, kuid konservatiivid jäid siiski parlamendi suurimaks parteiks ja May teatas reedel, et moodustab koos Põhja-Iirimaa unionistidega (DUP) valitsuse.

Olulisemad asjaolud:

* Theresa May ei suutnud ennetähtaegsetel valimistel täita oma eesmärki ehk suurendada senist 330-kohalist parlamendienamust. Läks hoopis vastupidi - parlamendienamus kaotati. Konservatiivid said 650-kohalises parlamendis 318 kohta. Parlamendienamuseks vajanuksid nad 326 kohta;

* konservatiivid saavad tänu 10 kohta saanud Põhja-Iirimaa unionistide valitsemist jätkata, kuigi palju raskemas olukorras;

* kuigi leiboristidel läks väga hästi ja kohti saadi juurde palju, jäid nad siiski teisele kohale. Nad said 261 kohta ning üksinda nad valitseda ei saa. Valitseda saaksid nad vähemusvalitsusena lootes liberaaldemokraatide ja Šoti Rahvuspartei toetusele. Koalitsiooni moodustamine on hetkel välistatud, sest selle sammu on välistanud liberaaldemokraadid. Seega poleks ka leiboristidel lihtne valitsust moodustada, sisuliselt on neil see isegi raskem kui konservatiividel;

* kuna konservatiivide valimistulemus on katastroofiline ja valimistel, mida neil ei olnud üldse vaja korraldada, vastutab olukorra eest täielikult peaminister May, peeti võimalikuks, et ta astub tagasi. Tagasiastumine tähendanuks eelkõige seda, et peaministrina oleks käidud välja mõni teine konservatiivist poliitik. May teatas aga hoopis valitsuse moodustamisest koos DUPga;

* lähiajal peaksid hakkama Brexiti-kõnelused. Valimistulemus muudab nende tuleviku palju segasemaks;

* uus parlament peaks kokku tulema 13. juunil;

* 19. juunil peaks kõne pidama kuninganna Elizabeth II ja selleks ajaks peaks uuel valitsusel olemas valmis ka edasiste sammude plaan;

* töövõimetu parlament võib tuua kaasa selle, et üsna varsti läheb vaja järgmisi valimisi. 2015. aastal olid alles eelmised parlamendivalimised, 2016. aastal aga Brexiti-referendum. Juba praeguste valimiste ajal oli tunda, et osa rahvast on pidevast valimiskampaaniast tüdinud;

* Eesti jaoks on olulised kaks teemat. Esiteks see, kuidas kulgevad Brexiti-kõnelused, eriti Eesti eesistumise ajal, ning teiseks tuleb meeles pidada asjaolu, et Eestis asuvat NATO pataljoni juhib Suurbritannia.

Vaata "Aktuaalse kaamera" kokkuvõtet Suurbritannia valimistest:

NB! Pikem taustainfo Suurbritannia valimiste kohta on loetav allpool!

OTSEBLOGI:

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

May moodustab uue valitsuse Demokraatliku Unionistliku Partei toel

May teatas reedel pärast parlamendivalimisi, et moodustab uue valitsuse, mida asub toetama ka Põhja-Iirimaa Demokraatlik Unionistlik Partei (DUP).

"Käisin just kuninganna juures ning moodustan nüüd valitsuse - sellise valitsuse, mis suudab tagada kindluse ja viia Suurbritannia edasi sellel meie riigi jaoks kriitilisel ajal" lausus May pärast naasmist Buckinghami paleest, kus sai monarhilt loa moodustada uus valitsus.

May sõnul kavatseb ta kinni pidada ajakavast, mis näeb ette Brexiti-kõneluste algamise 19. juunil. Konservatiivne Partei ja DUP kavatsevad koos täita Brexiti lubaduse, rõhutas ta.

Kinnitamata andmetel on kahel erakonnal 650-liikmelises parlamendis kokku 328 mandaati.

Briti peaministri konservatiivid kaotasid enamuse parlamendi alamkojas

Peaminister Theresa May konservatiivid võitsid küll Briti ennetähtaegsed üldvalimised, kuid kaotavad parlamendienamuse, ilmnes reedel avaldatud valimistulemustest.

Konservatiivid võitsid 318 kohta, mis tähendab, et neil ei õnnestu saada 650-kohalises alamokojas enamust.

May on silmitsi survega tagasi astuda, mis Brexiti-kõneluste lähenedes tekitab riigis ebakindlust.

Naela kurss kukkus järsult kartuses, et konservatiivide liider ei suuda valitsust moodustada ja võidakse koguni tagasi astuma sundida. May valimiskampaaniale vajutasid oma sünge pitseri kaks terrorirünnakut.

May ise ütles oma tagasivalimise järel peetud lühikeses kõnes, et keeruliseks Euroopa Liidust lahkumise protsessiks valmistuv Ühendkuningriik vajab stabiilsust. Ta märkis, et konservativid võidavad ilmselt parlamendis enim kohti ning peavad tagama, et riik saab selle stabiilsuse perioodi.

Kuid opositsiooniliste leiboristide liider Jeremy Corbyn, kelle erakond valimistega märkimisväärselt oma positsiooni parandas, kutsus Mayd tagasi astuma, öeldes, et too "kaotas hääled, kaotas toetuse ja kaotas usalduse".

Endine konservatiivist minister Anna Soubry, kel õnnestus valimistel oma koht säilitada, ütles, et May on pärast kohutavat kampaaniat väga raskes olukorras.

Leiboristid suurendasid oma esindatust alamkojas 229-lt 261-le.

60-aastasel vikaari tütrel Mayl tuleb nüüd vastata küsimustele oma hinnangute kohta, mis ajendasid teda välja kuulutama valimisi kolm aastat enne tähtaega, riskeerides oma erakonna napi, kuid stabiilse 17-kohalise enamusega.

"See on just täpselt vastupidine tulemus sellele, miks ta valimised korraldas, ning nüüd tuleb tal Brexiti üle hakata läbi rääkima sellelt nõrgemalt positsioonilt," ütles Londoni majanduskooli (London School of Economics) professor Tony Travers.

Corbyn kutsus peaministrit üles ametist lahkuma

Suurbritannia erakorralistel valimistel oodatust paremat tulemust näidanud Tööpartei liider Jeremy Corbyn ütles kutsus reede varahommikul peaministrit üles ametist lahkuma.

"Theresa May on kaotanud konservatiivide kohad, kaotanud hääled, kaotanud toetuse ja kaotanud usalduse. Ma arvaksin, et see on lahkumiseks piisav," ütles Corbyn pärast tagasivalimist Islingtoni valimisringkonnas.

Peaminister vastas, et konservatiivid kavatsevad tagada riigile vajaliku stabiilsuse.

"Riik vajab stabiilsust ja mis iganes lõplikud tulemused ka poleks, Konservatiivne Partei tagab, et me saaksime täita oma kohuse see stabiilsus kindlustada," ütles May pärast seda, kui selgus tema tagasivalimine Maidenheadi valimisringkonnas.

Šoti iseseisvuslased kaotasid Briti üldvalimistel hulga kohti

Briti parlamendivalimiste tulemus tõi suure pettumuse Šotimaa iseseisvust taotlevale Šoti Rahvusparteile (SNP), mis kaotas parlamendis 21 kohta ning alles jäi vaid 35 kohta.

Oma mandaadist jäi ilma ka erakonna endine juht Alex Salmond, kes kaotas konservatiivide kandidaadile.

SNP on nõudnud uut hääletust Šotimaa iseseisvuse üle. Valimiste eel avaldatud arvamusuuringu kohaselt oli iseseisvuse pooldajate hulk kahanenud vähem kui 40 protsendile.

TAUST:

Peaminister May kuulutas aprillis ennetähtaegsed ehk kolm aastat varem toimuvad valimised välja eesmärgiga saada peagi Euroopa Liiduga peetavateks Brexiti-kõnelusteks tugevam mandaat ja kindlam parlamendienamus. Esialgu prognoositi konservatiividele ülekaalukat võitu, kuid erakonna edumaa on sellest ajast saadik järjekindlalt vähenenud ning see on hakkas mõjuma halvasti juba naelsterlingi kursile.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt oli konservatiivide edumaa peamise opositsioonierakonna ehk Jeremy Corbyni juhitud leiboristide ees juba väga napp ning loodetud mandaadi kasvatamise asemel võis Konservatiivne Partei hoopis kaotada senise parlamendienamuse. Parlamendienamuseks läheb 650-kohalises alamkojas vaja 326 kohta. Hetkel mil, May valimised välja kuulutas, oli tema erakonnal 330 kohta. Leiboristidel oli seni 229, Šoti Rahvusparteil (SNP) 54, liberaaldemokraatidel üheksa ja erinevatel väiksematel parteidel - sealhulgas Põhja-Iirimaa erakondadel - kokku 26 kohta.

Seega suutmatus oluliselt kohtade arvu kasvatada, rääkimata võimalikust kohtade või parlamendienamuse kaotamisest, on peaminister May jaoks tõsiseks tagasilöögiks ning näitaks tõsist poliitilist valearvestust.

Samas oli osa eksperte veendunud, et hoolimata viimasel ajal langema hakanud toetusnumbritest õnnestub valitsusparteil valimistel oma parlamendienamust suurendada. See veendumus tulenes osaliselt ka Briti valimissüsteemist, kus valimisringkonnas võidab kõige suurema tulemuse, mitte aga absoluutse enamuse, saanud kandidaat ja mis seega võimaldab erakonnal saada parlamendis suure enamuse ka siis, kui üleriigiliselt on edumaa peamise rivaali ees üsna väike. Oli ka võimalus, et leiboristide toetuse kasv on toimunud eelkõige ringkondades, mille saadikukohad on juba niikuinii nende käes, mitte aga valimisringkondades, kus neil tuleb võidu nimel koht konservatiivide käest ära võtta.

Uuringufirmade seisukohtades mängis rolli ka see, et peaministrit peeti Corbynist oluliselt kompetentsemaks, ning prognoos, et noored ja vaesed pole valimistel nii aktiivsed kui vanemad ja rikkamad inimesed. Need asjaolud toetasid pigem konservatiivide võitu.

Võimaluse, et leiboristidel õnnestuks saavutada parlamendienamus üksinda valitsemiseks, olid uuringufirmad sisuliselt välistanud.

Pikemat valimiseelset analüüsi võimalike tulemuste ja Briti uuringufirmade täpsuse teemal saab lugeda veebilehelt FiveThirtyEight. Hea uudis -õigemini lootus - konservatiivide jaoks tundus olevat see, et uuringufirmad alahindavad taas kord nende tegelikku toetust. Halb uudis võis olla aga see, et uuringufirmad ja eksperdid on seekord alahinnanud hoopis leiboristide toetust.

Paratamatult on valimiskampaaniat mõjutanud ka äsja sel kevadel ja suve alguses Londonis, Manchesteris ja siis taas kord Londonis toimunud terrorirünnakud.

Ajakava

Valimisjaoskonnad Suurbritannias avati Eesti aja järgi kell 9 hommikul (ehk kohaliku aja järgi kell 7 hommikul) ja suleti keskööl. Häälte lugemist alustati koheselt pärast valimisjaoskondade sulgemist. Samal ajal avaldati ka esimene lävepakuküsitlus.

Esialgseid tulemusi hakati avaldama umbes tund aega pärast valimisjaoskondade sulgemist.

Toimetaja: Laur Viirand, Karin Koppel

Allikas: ERR, BNS, BBC jt



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: