Finantsinspektsioon avalikustas kolm päeva tagasi teate, milles hoiatas ettevõtte Polybius Foundation eest. Tegu on tõenäoliselt eestlastele üsna tundmatu kaubamärgiga.

Ettevõte tegutseb Tallinna kesklinnas Tartu maanteel kontoris, kus asub ligi neli aastat tagasi loodud krüptorahaettevõte Hashcoins. Nende ettevõtete omanikud on samad.

Hashcoins on majandusnäitajate järgi igati arvestatav ettevõte. Esimese kvartali käive oli 150 000 eurot ning Hashcoins maksis riigile tööjõumaksudena peaaegu 20 000 eurot.

Need numbrid on aga üsna väikesed võrreldes sellega, milliseid ambitsioonid on Polybiusel. Nimelt kinnitab ettevõte, et on kogunud investoritelt juba 13 miljonit eurot ning ettevõtte eesmärk on luua pank.

Polybiuse kommunikatsioonijuht Edgar Bers ütles ERR-ile, et ettevõte arendab oma IT-tuvastusprogrammi ning tahab alustada tegevust pangana, et seda paremini turustada.

"Meie loodav infrastruktuur pakub tuvastusvõimalust nendele klientidele, kes soovivad digitaalsel turul tegutseda. Näiteks, kui inimene soovib logida sisse Amazoni-laadsesse e-kommerts keskkonda, siis tuleb sellele lehele anda oma isikuandmed. Meie tahame luua ID-kaardile sarnase konto /.../, mida saaks jagada erinevate osapooltega. /.../ Seeläbi ei peaks inimesed avama eraldi konto iga keskkonna jaoks," selgitas Bers.

"[Pangana tegutsemine] suurendaks meie pakutava teenuse autoriteetsust, meil oleks vajalikud litsentsid ning meie autentimislahendust usaldataks," lisas ta.

Investoritele, kes Polybiuse plaani usuvad, ei pakuta mitte tükki ettevõttest, vaid token'eid, mis võimaldavad tulevikus saada osa ettevõtte kasumist, kui läheb dividendide maksmiseks.

Finantsinspektsioon on skeptiline

"Me vaatame, kuidas see asi kulgeb. Praegu ei tee nad muud, kui et on välja pannud kuulutuse, et annavad inimestele krüptoraha selle vastu, mis nad sisse maksavad. Kas see on pettus või mingi muu asi, seda me praegu ei oska öelda, aga me hoiame silma peal," ütles finantsinspektsiooni turujärelevalve divisioni juht Kristjan-Erik Suurväli.

"Mis meile nende veebilehele puhul muret tegi, oli see, et nad reklaamisid, et nad on pank, aga see pole õige. Eesti seadused panevad paika, kes võib ennast pangaks nimetada," märkis ta.

"Sellest prospektis, mis on nende veebis üleval, kirjeldavad nad soovmõtlemist, et mis võiks olla tulevikus," lisas Suurväli.

Kuigi ka Bersi enda visiitkaardil on kirjas "Polybius Bank", kinnitab Bers, et nad ei pea ennast pangaks, vaid see on nende ambitsioon.

Küsimusele, kuidas on ettevõttel õnnestunud juba praegu koguda 13 miljonit eurot, kui pole veel selge isegi see, kas ettevõte üldse tulevikus panga staatuse saab, vastas Bers, et see summa ei ole tegelikult ülisuur, vaid alles algus. Suurem osa sellest rahast on tema sõnul tulnud Venemaalt ja Ukrainast, aga ka mujalt Euroopast.

Ühisrahastuskampaaniaks kasutab Polybius blockchain ehk plokiahela tehnoloogiat.

Bersi sõnul võib 13 miljonit tunduda uskumatult suur summa seetõttu, et Polybius ei ole Eestis tuntud, kuid ta toonitab, et ettevõte ei olegi püüdnud ennast Eestis väga tutvustada. "Inimesed üle Euroopa teavad meid. Eesti on meie jaoks liiga väike turg ning [turunduse Eestisse suunamine] ei oleks kuluefektiivne."

Küsimusele, mis saab ettevõttesse paigutatud rahast siis, kui Polybius panga staatust ei saagi, vastas Bers, et talle ei meeldi oletada, kuid variant oleks finantsasutus teise juriidilise vormina kui pank. Igatahes on selge, et finantsinspektsioonilt lubade saamiseks tuleb ettevõttel vastata veel päris mitmetele küsimustele.

"Me oleme nendega kohtunud ja rääkinud, et milline on meie seisukoht avalikkuselt vahendite kaasamisel äritegevuse edendamise eesmärgil ja kuna nad kavatsesid seda raha kaasata, siis me pidasime vajalikuks hoiatada avalikkust, et see [tegevus] ei ole kuidagi registreeritud või järelevalve all," märkis Suurväli.

Oma hoiatuses kirjutas inspektsioon, et ettevõte ei ole registreerinud prospekti. Bersi sõnul on see üleval nende veebilehel, kuid registreerimine ei olegi vajalik, sest ettevõte ei paku investoritele osalust, vaid osa kasumist.

"Lõpuks jõuame me selle vaidluseni, et mis läheb prospektirežiimi alla ning mis on vabalt kaubeldav ja võõrandatav väärtpaber. Ja kas see, milleks nemad raha kaasavad, on see," kommenteeris Suurväli.

"Või on see nagu Hooandja.ee kampaania, et ühinege meie äriga ja kui hästi läheb, siis anname midagi tagasi või anname teile CD plaadi või midagi sellist. Vaidlus on põhimõtteliselt selles. Aga ma kahtlen, et neil on võimalik finantsteenuseid Eestis pakkuda viisil, et nad on avalikkuselt raha kaasanud, kui nad ei ole seda teinud vastavalt seadusandlusele."