Sutter: meil võib börsile ka muude tegevustega asja olla
ERR tegi reedel ajalugu, pakkudes veebis esmakordselt Eestis otseülekannet maa alt, Estonia kaevandusest.
Otseülekandes intervjueeris ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli Eesti Energia juhatuse esimeest Hando Sutterit.
Kuidas selle aheraine müügiga läheb, millega Kalle Palling Eesti Energia pildile tõi?
Aherainest on siin hea rääkida, sellepärast et kui me siit maa peale läheme, siis siia Estonia kaevanduse ümberringi on aastatega kerkinud aherainemäed. Aherainet siitsamas kaevandusest tuleb kuskil pluss-miinus kuus miljonit tonni aastas.
Loomulikult on meil sellised kahetised tunded selle aherainega: üks on see, et ta on meie jaoks kulu, sellepärast et me saame 1,3 eurot tonni eest ladestamistasu - keskkonnatasu; aga teine asi on see, et selgelt on meie missioon, et me tahame põlevkivienergeetika jääke paremini ära kasutada ühiskonna hüvanguks. Sellepärast me oleme igasugu rakendusi otsinud, et see kasutus oleks suurem, kui ta täna on. Täna me kasutame siiski suhteliselt väikest osa sellest kuuest miljonist tonnist.
See kontakt, mille Kalle Palling meile 2015. aastal tõi, oli üks võimalus, ja me võtsime seda võimalust väga tõsiselt. See suur infraprojekt, mis seal Taani väinades oli, oleks tarbinud umbes miljon tonni meie aherainet. Me olime testides edukad, meie materjal sobis, logistika läbi Sillamäe sadama oleks olnud väga konkurentsivõimeline. See ongi suuresti logistikaprojekt, materjali hind on seal suhteliselt väikese osakaaluga. Tegelikult Kalle Pallingu roll oli see, et ta lihtsalt mainis, et selline võimalus on ja tegelge sellega ja edasi tegelesime juba ettevõttega, kes siis seda asja korraldas.
Nii et huvide konflikti teie isiklikult ei näinud?
Kindlasti selles mõttes, et kui nõukogu liige sellise võimaluse meile mainib, siis ma võtan seda positiivsena ja see on hea. Mulle oli algusest peale teada, et selle võimaluse vastu tunnevad huvi teised ettevõtted Eestis kui ka väljaspoolt Eestit. Tegelikult meie kõige suurem konkurent oli hoopiski Norrast. Selles mõttes ei ole mul mingisugust illusiooni, et kui keegi vaatab Eestis mingisuguseid kaevandajaid ja et üldse sellist täitematerjali on Eestist võimalik saada, et kui nad küsivad Eesti Energia käest, siis nad küsivad kindlasti ka teiste Eesti põlevkivitöötlejate käest, see on ilmselge.
Kas teil on praegu VKG-ga mingisuguseid kohtuvaidlusi ka pooleli ja mis seisus need on?
Ikka on, jah. Jätkuvalt me teeme palju koostööd - alles siin kolmapäeval kohtusime nõukogude tasemel ja meil on kindlasti palju ühiseid teemasid põlevkivienergeetika tuleviku osas, näiteks rääkisime haridusest väga palju, sellest, kuidas mäeinsenere koolitada. Just põlevkivienergeetika järelkasv oli meil üks teema. Nii et meil on kohtuvaidluseid, aga meil on ka palju koostööd.
Mis seisus on Uus-Kiviõli kaevanduse vaidlused?
Uus-Kiviõli luba nüüd sai riigikohtu lahendi ja meie positsioon on see, et meie taotlus on jätkuvalt sees ja vastavalt nüüd sellele riigikohtu lahendile siis tuleb uuesti see luba meile väljastada, sest Eesti Energia on teinud aastaid ettevalmistustööd, et Uus-Kiviõli kaevandus avada.
Kaugel on Enefit Taastuvenergia börsileminek?
Oleme ettevalmistustöid alustanud, aga et me oleme päris hästi edenenud, nii et ma tahaks uskuda, et järgmisel aastal see tõesti ka juhtub.
Kas seal on mingeid edasiminekuid võrreldes kevadise seisuga?
Me tuleme selle täpse ajagraafiku juurde ilmselt augustis ja siis pakume ka mingi ajaplaani välja.
Peate te ettevõtete tükeldamist endiselt heaks mõtteks?
Eks see on väga paljuski Eesti jaoks oluline teema. Eesti Energia on siiski ettevõte, mis täna toodab üle 80 protsendi Eesti elektrienergiast, samas meie kontsernis olev Elektrilevi toob 80-85 protsendile Eesti tarbijatest elektri koju. Need on sellised väga olulised teemad ja no see erastamine või mitteerastamine - ega ma ise ole selline riigikapitalismi tulihingeline toetaja, aga see on kindlasti poliitiline kaalutlus ja see, et on tekkinud konsensus, et taastuvenergiaüksus börsile viia, ma arvan, et see on kindlasti hea samm õiges suunas. Parem teha seda, mida on võimalik teha kui teha mitte midagi, eks ole. Ma arvan, et kindlasti see ei jää viimaseks, vaid ühel hetkel tekib veel mingi osa Eesti Energiast, kuhu oleks võimalik erakapitali kaasata.
Kaugel Utah' projekt on?
Utah' projektiga ei ole meil palju uudiseid hetkel. Üks uudis on see, et Ameerikas poliitiline sentiment on muutunud. Ameerika enda energiatootmine ja ka fossiilsetest allikatest tootmine on saanud palju poliitilist toetust juurde. See kindlasti seda projekti toetab, aga meie jätkuvalt tegeleme seal oma keskkonnalubadega, me oleme saanud Resource Statementi kätte eelmise aasta lõpus, mis on esimene Ameerikas, nii et esmakordselt Ameerika ajaloos on antud luba tööstuslikult põlevkiviressurssi kasutada, sellist pole kunagi varem Ameerikas väljastatud - see on ka pika töö tulemus. Töö seal käib, kulusid ma väga palju ei tee, aga nii nagu ma olen varem rääkinud, nii nende plaanide realiseerimisega me tegeleme.
Kuidas uuel Enefit280 õlitehasel läheb? Millal täisvõimsus saavutatakse?
Enefit280 tehas töötab, töötab väga hästi. Ma ütleks, et ta täna toodab meil sama palju õli kui meie kaks vana õlitehast kokku, mis ongi, arvestades nende suurusi, umbes selline suurusjärk, kus ta peaks tootma. Me teeme suvel ühe suurema korralise hoolduse, selle käigus me viime ellu mõne inseneride poolt välja pakutud moderniseerimise, kus me usume, et töötamise stabiilsus ja toodang peaks veel natuke paranema. Ja me tegeleme ka lõpptoote kvaliteediga: vedelkütustes on teada, et seal on palju väävliühendeid jne - see on veel laual. Aga tehas töötab, ja töötab korralikult, kuigi turuhinnad tootja poolt vaadates võiksid loomulikult olla kõrgemad, aga nende hindadega me oleme turul ja teenime ka raha.
Aga täisvõimsust veel ei ole?
Noh, mis asi on täisvõimsus... Ütleme, et põlevkivi läheb sinna sisse nii palju, kui peab minema. Me tahame saagist parandada, meil on täna töös projekt, kus me tahame gaasist kondensatsiooniosa parandada ja et sellest gaasist, mis me elektrijaamas täna põletame, saada kätte rohkem bensiini, mis omakorda jällegi kasumlikkust ja tootlikkust parandab, aga need on edasiarendusprojektid ja ta töötab täisvõimsusel ja suhteliselt stabiilselt.
Kuidas praegused naftahinnad teie tegevust mõjutavad?
Uute investeeringute jaoks on nad madalad, aga kindlasti on nad piisavad selleks, et kasumlikult meie muutuvkulusid kattes täna põlevkivist toodetud vedelkütuseid müüa. Muidugi, kõikumised on suured - umbes kolm-neli nädalat tagasi oli hind 20 protsenti kõrgem kui ta täna on, nii et viimastel nädalatel on hind jällegi alla tulnud ja me ärevusega vaatame ja kindlasti oleme sõltuvad ka hindadest.
Millest elektri eksport kõige rohkem sõltub?
Konkurentsivõimest - väga lihtne! Kui me suudame olla konkurentsivõimelisemad oma pakkumisega kui meie naabrid - Soome tuumajaam või Norra hüdrojaam või siis Põhja-Saksamaa tuuleenergia. Kui me suudame siit toota parema omahinnaga elektrit, siis me olemegi turul. Arvestus käib tunni kaupa, nii et võib-olla öösiti, kui tarbimine on väiksem, me ei ole väga konkurentsivõimelised, aga kindlasti tipptunnid ja kui siin on mingeid katkestusi kaablites ja remonte, siis me oleme kohe kohal ja kasutame kõik need augud ära ja suudame eksporti teha. Eelmisel aastal eksportis Eesti kaks teravatt-tundi elektrit ja see on kindlasti väga hea.
Kas tänavune tulemus tuleb parem?
Esimesed viis kuud näitavad, jah, et me suudame ka sel aastal päris oluliselt elektrit eksportida ja ka meie õlimüük peaks tulema nii koguse kui ka raha poolest parem, kui ta oli eelmisel aastal. Viis kuud on läinud päris hästi ja praegu juuni ka - meie elektrijaam töötab praegu sellisel jaanuari täisvõimsusel. Me teeme palju tööd, raha tahaks natuke rohkem saada, aga kindlasti hetkel kurta ei saa.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: ERR