Türgi on saanud Euroopa Liidult demokraatia arendamiseks miljard eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Türgi on saanud Euroopa Liidult aastate jooksul ligi miljard eurot selleks, et arendada riigis õiguskorda, kodanikuühiskonda, põhiõiguste kaitset, demokraatiat ja haldussuutlikkust.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja kinnitas juuni alguses EUobserverile, et 2007. aastast kuni käesoleva aasta aprillini on EL maksnud Türgile nende eesmärkide täitmiseks 979,6 miljonit eurot ning kuna Türgi on endiselt ametlikult EL-i kandidaatriik, siis need maksed praeguse seisuga ka jätkuvad.

Samas teatati Komisjonist, et rahalise abi andmist Türgile jälgitakse väga tähelepanelikult veendumaks, et "see oleks täielikult kooskõlas meie huvide ja väärtustega".

EUobserver märgib, et Türgi on president Recep Tayyip Erdogani ametiajal võtnud kursi autokraatia poole ning näiteks eelmise aasta juulist saadik on riigipöördekatsele või kurdi separatismile viidates toimunud riigis 50 000 vahistamist, 100 000 kinnipidamist, 138 000 poliitilise taustaga vallandamist ja suletud on ligi 2100 kooli.

Vahistatute seas on 234 ajakirjanikku. Ametist kõrvaldatute hulgas on aga 4400 kohtunikku ja prokuröri ning umbes 8270 akadeemikut.

Käesoleva kuu alguses aga peeti koos 22 kohtunikuga kinni ka Amnesty Internationali Türgi esinduse juht Taner Kilic, kellele esitati süüdistus terroriorganisatsiooni kuulumises.

Kuigi olukord Türgis on pälvinud Euroopas, sealhulgas ka Euroopa Parlamendis, ulatuslikku kriitikat, soovivad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ukse Türgile endiselt avatuna hoida. Oluline põhjus on näiteks Türgiga sõlmitud migratsioonilepe, mille abil õnnestus sulgeda Balkani poolsaare rändekoridor.

Sisuliselt saab Türgi praegu rohkem EL-i raha kui ükski teine kolmas riik.

Näiteks on Ankarale eraldati liitumiseelse abiprogrammi IPA (Instrument for Pre-accession Assistance) kaudu aastatel 2007-2013 umbes 4,8 miljardit eurot, mis on kogu programmist umbes 40 protsenti. Reaalselt maksti sellest summast välja 2,19 miljardit.

Alates 2014. aastast on sama programmi raames eraldatud Türgile 1,65 miljardit eurot, mida pole veel välja makstud.

Raha eraldamise eelduseks on lubadus kulutada see konkreetsetele projektidele. Euroopa Parlamendis on juba pikemat aega nõutud, et Türgile mõeldud IPA-summad luubi alla võetaks ning juuni alguses teatas Euroopa Audiitorkogu, et seda on kavas ka teha.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: