Erdogan: EL raiskab Türgi aega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ankarale oleks see lohutav, kui Euroopa Liit ütleks, et ei saa Türgit liikmeks võtta, sõnas president Recep Tayyip Erdoğan BBC-le antud intervjuus.

Erdoğan ütles intervjuus HARDtalkile, et Türgi suudab ise oma kahel jalal seistes hakkama saada.

"Kui EL ütleks otse, et "me ei saa Türgit EL-i vastu võtta", siis see oleks meile lohutav. EL ei ole meile hädavajalik. Me oleme rahulikud," rääkis ta.

Erdoğani sõnul ei taha enamik türklastest enam EL-i ning nende arvates pole EL-i suhtumine Türgisse siiras.

"Vaatamata sellele oleme me veel natuke aega EL-i suhtes siirad," lisas ta.

Möödunud aasta 15. juulil toimus Türgis riigipöördekatse. Alates sellest ajast on kehtinud riigis erakorraline olukord, arreteeritud on üle 50 tuhande inimese ning töölt on kõrvaldatud või vallandatud 140 tuhat inimest, keda kahtlustatakse seotuses USA-s elava islamivaimuliku Fethullah Güleniga. Viimane eitab Türgi süüdistust, et just tema korraldas riigipöördekatse.

Türgi hinnangul on Güleni liikumine terroristlik organisatsioon ning valitsus nõuab USA-lt tema väljaandmist.

Aasta jooksul on Türgis kinni pandud umbes 160 meediaväljaannet ning 2500 ajakirjanikku või meediatöötajat on vallandatud.

Erdoğan eitas intervjuus, et võimud on vangistanud 150 ajakirjanikku, öeldes, et vanglas on vaid kaks inimest, kellel on ajakirjaniku tõend.

"Mitte kedagi ei ole siin vangistatud ajakirjanduse pärast. Praegu on vanglas vaid kaks päris ajakirjanikku," ütles ta.

Samas on Türgi pikendanud Amnesty Internationali kohaliku direktori Idil Eseri ja veel üheksa inimese vanglakaristust. Eser vahistati 5. juulil, kui ta osales digijulgeoleku ja infojuhtimise töötoas. Temaga koos vahistati veel seitse inimõiguste aktivisti ja kaks välismaalast. Neid kümmet inimest süüdistatakse relvastatud terroristlikku organisatsiooni kuulumises, kuid Amnesty sõnul pole selge, millisesse rühmitusse kuulumises.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: