Sotsiaalministeeriumi hinnangul on riiklikul alkoholiregistril lisaks järelevalvele ka ennetav roll, sest kohustus esitada andmeid toote erinevate aspektide kohta vähendab riski, et hooletusest või muul põhjusel jäetaks mõni ohutusega seotud nüanss tähelepanuta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei tohi ümberkorraldused halvendada veterinaar- ja toiduameti võimalusi alkohoolsete jookide ohutuse järele valvata.

„2012. aastal Tšehhis aset leidnud metanoolitragöödia näitas, et nõrga järelevalve korral võivad tervisele ohtlikud ained sattuda ka legaalses kaubandusvõrgus turustatavatesse toodetesse," sõnas ta.

Samuti ei ole ministeeriumi hinnangul selge, kuidas jõuavad edaspidi maksu- ja tolliameti käsutusse kange alkoholi maksumärgistamiseks vajalikud andmed, mida nad seni said x-tee kaudu riiklikust alkoholiregistrist.

Kolmandaks peab sotsiaalministeerium ülioluliseks, et politsei- ja piirivalveamet saaks edaspidigi kontrollida konkreetset toodet, selle märgistust ja dokumente, et tuvastada võimalikke rikkumisi.

Maaeluministeerium soovib alkoholiregistri kaotada, kuna see on ministeeriumi hinnangul praeguseks minetanud oma vajalikkuse, sest alkoholikäitlejat ning osaliselt toodet iseloomustav info on kättesaadav muudest registritest ja andmebaasidest.

Samuti on registri pidamine kulukas nii ministeeriumile kui ka väiketootjatele. 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta oktoobrini oli turul 15 uut väikeõlletootjat, kes registreerisid 215 uut toodet ning maksid selle eest riigilõivu kokku 2150 eurot. Maaeluministeeriumi jaoks aga on registriga seotud kulud eelkõige seotud IT-hoolduse ja arendusega.