Maaeluministeerium töötab alkoholiregistri kaotamise kallal ({{commentsTotal}})

Alkohol
Alkohol Autor/allikas: Priit Luts/ERR

Alkoholitootjate ja maaletoojate halduskoormus tõotab tulevikus väheneda, sest maaeluministeerium astus esimese sammu alkoholiregistri kaotamiseks.

Ministeerium saatis sel nädalal kooskõlastamisele eelnõu väljatöötamiskavatsuse, sest jõudis juba mullu analüüsiga järeldusele, et 1994. aastast alates peetud riiklik alkoholiregister on minetanud oma vajalikkuse ning seetõttu tuleb selle pidamine lõpetada.

Register loodi omal ajal eesmärgiga koguda ja hallata infot Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuse seletuskirjas kummutab ministeerium kohati leviva eksiarvamuse, et registrikanne garanteerib Eesti turul oleva alkoholi nõuetele vastavuse. Tegelikult ei selgu kannetest partiipõhised ega koguselised liikumised, samuti ei kontrolli toiduamet esitatud andmete õigsust.

Põhimõtteliselt on alkoholiregister vaid nimekiri Eesti turul olevast piiritusest ja alkohoolsetest jookidest.

Maaeluministeeriumi kinnitusel peab igasugune alkoholitoode ka edaspidigi vastama kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele ning riigipiiri ületamisel, sealhulgas kolmandatest riikidest Eestisse toomisel või ettevõtetevahelisel liikumisel peab alkoholiga kaasas käima normikohaselt täidetud saateleht.

Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab käitleja, kelleks Eestis toodetud alkoholi puhul on tootja ning imporditud alkoholi puhul maaletooja.

Alkoholiregistri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest, mistõttu teistes liikmesriikidest selliste ülesannetega register puudub.

Kokkuvõtvalt leiab maaeluministeerium, et tänaseks puuduvad alkoholiregistril funktsioonid, mida ei ole võimalik täita muul viisil.

Eriti arvestades, et alkoholikäitlejad peavad vastama toiduseaduse nõuetele, olema kantud toidu- ja söödaregistrisse ning majandustegevuse registrisse. Muu hulgas peavad alkoholitootjad ja maaletoojad olema kantud aktsiisikaupade tollijärelevalve infosüsteemi.

Alkoholiregistri kaotamine säästaks tootjaid ja maaletoojaid lisakohustusest maksta riigilõivu.

Registrikande taotluse läbivaatamise eest tuleb ettevõtjal praegu tasuda riigilõiv summas kümme eurot, viis aastat kehtiva registrikande pikendamine maksab 4 eurot.

Eelkõige on selline registreerimise kohustus koormav väikeettevõtjale.

Ministeerium tõi näite paari aasta tagusest seisust, kus turule sisenes 15 uut väikeõlletootjat, kes registreerisid 215 uut toodet ning maksid selle eest riigilõivu kokku 2150 eurot. Ministeeriumi jaoks on registriga seotud kulud eelkõige seotud IT-alase hoolduse ja arendusega.

"Ettevõtja jaoks on alkoholi registrikande tegemise kohustus lisakoormus ning registrikande nõuet võib tõlgendada ka kaupade vaba liikumise ühe piiranguna kui ka majandustegevuse vabaduse piiranguna," seisab eelnõu seletuskirjas.

Veel kavatseb ministeerium kaotada katseprotokolli nõude. Kehtiv alkoholiseadus nõuab, et Eestis käideldav alkohol vastaks alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele.

Volitatud labori väljastatud katseprotokoll tuleb koos registritaotlusega esitada alkoholi kandmisel alkoholiregistrisse.

Katseprotokolli nõue on kehtib alates 2001. aastast. Ka sellist nõuete ei sätesta ükski EL-i õigusakt.

Katseprotokolli nõuet võib ministeeriumi kirjeldusel samuti käsitleda ühe piiranguna kaupade vabas liikumises, sest turule pääsemiseks peab taotleja lisaks alkoholiregistri kande taotlemisel esitama koos taotlusega katseprotokolli.

Samas ei tee toiduamet alkoholist füüsilisi analüüse ega kontrolli seega katseprotokolli vastavaust esitatud andmetega, mis muudab katseprotokolli nõudmise küsitavaks.

Alkoholiseaduse kavandatav muudatus on ka topeltteavitamise kaotamine. Eesmärk on jällegi vähendada ettevõtja halduuskoormust, sest edaspidi ei ole kohustust esitada majandustegevuse teatist kahele registripidajale.

Alkoholi käitlejal on edaspidi kohustus esitada majandustegevusteade ainult riigi toidu- ja söödaregistrisse.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: