Muutused reklaamiturul: internet tegi esmakordselt ajalehtedele ära ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajalehed.
Ajalehed. Autor/allikas: ERR

Eesti reklaamiturg oli 2016. aastal käibelt võrreldav aasta varasemaga, kasvades 1,6 protsenti. Muutused toimusid aga struktuurselt - interneti reklaamimahtude käive ja osakaal seljatasid esmakordselt ajalehed, selgub uuringufirma Kantar Emor andmetest.

Reklaamituru käive oli möödunud aastal 94,1 miljonit eurot. Kui esimese kvartali käive jäi aasta varasemale ligi kuue protsendiga alla, siis järgmistel kvartalitel tehti vahe tasa ning kokkuvõttes kujuneski väike, 1,6-protsendine kasv.

Meediatüüpidest olid aasta suurimad tõusjad välimeedia (10,3 protsenti) ja internet (9,7 protsenti), kasvutrendi näitas ka raadio (5,5 protsenti). Teiste meediatüüpide reklaamikäibed kahanesid ja lõpetasid aasta varasema tulemusega võrreldes negatiivses pooles.

Kogu aasta näitajate põhjal on jätkuvalt suurim osakaal telereklaamil (26,8 protsenti). Esmakordselt kerkis internet teisele positsioonile, möödudes läbi aegade stabiilset teist positsiooni hoidnud ajalehtede reklaamikäibe osakaalust. Telereklaamile järgnesid seega internet (20,1 protsenti) ja ajalehed (17,9 protsenti). Pea võrdselt, suurusjärgus kümnendik turust kuulub nii välimeediale (10,9 protsenti) kui ka raadiole (9,9 protsenti), otseposti käibe osakaaluks on 8,5 protsenti ja ajakirjadel 5,9 protsenti.

2016. aasta 18,92-miljonilises internetikäibes sisaldub ka 1,53 miljonit eurot Eesti keskkondades edastatavat videoreklaamikäivet (TV3 Play, Kanal 2 veeb, Postimehe ja Delfi striimingukäive); aasta varem oli nende käive 1,2 miljonit eurot.

See aga ei ole Kantar Emori selgitusel kindlasti internetireklaami osakaalu teisele kohale kerkimise peamine põhjus. Trükimeedia reklaamimahud on aasta-aastalt näidanud stabiilset langustrendi, samas kui interneti reklaamirahad on liikunud kiirema tempoga positiivsemas suunas, kuigi 2016. aasta kasv jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks võrreldes 2015. aastaga.

Eespool toodud internetikäibe numbrid kajastavad vaid Eesti kohalike kanalite käibeid, st ei sisalda kas meediaagentuuride vahendusel või otse reklaamiklientidelt välismaistesse keskkondadesse nagu Facebook ja Google läinud meediareklaamiraha.

Google'i ja Facebooki reklaamimahud kasvavad

16 Eestis tegutseva suurema meedia- ja digiagentuuri kaudu panustatud reklaamide netosummad Eestist välja, Google'isse ja Faecebooki moodustasid 2016. aastal ca 6,6 miljonit eurot. Seda on üle veerandi rohkem kui 2015. aastal, mil samad agentuurid panustasid Google’i ja Facebooki kanalitesse 5,1 miljonit eurot.

Google’isse liikus vahendajate kaudu 2016. aastal 4,9 miljonit eurot ja Facebooki 1,7 miljonit eurot, kasv oli mullu vastavalt 21 protsenti ja 53 protsenti, mis on viimaste aastatega võrreldes veelgi kiirenenud.

Eesti internetireklaamiturult lahkub raha kiiremas tempos kui kohalike kanalite käibesse lisandub, mis on ka peamisi põhjuseid, miks kohalike kanalite käibe kasv on aeglustunud. Selle tendentsi jätkumist usub Kantar Emor ka edaspidistel aastatel.

Kogu Baltikumi reklaamiturg kosub

2016. aasta Baltikumi reklaamiturgu ilmestab jätkuvalt stabiilne kasvutempo, muutus võrreldes 2015. aastaga oli 2,9 protsenti. Kõigi Balti riikide kogureklaamimaht oli 278,8 miljonit eurot. Kõige suurema kasvuga 2016. aastal oli Leedu (+5,9 protsenti), järgnesid Eesti (+1,6 protsenti) ja Läti (+0,5 protsenti).

Erinevalt Eesti meediaturust on Lätis ja Leedus meediatüüpide reklaamimahtude osakaalud tugevalt kaldu telereklaami poole, püsides stabiilselt 45 protsendi piirimail kogureklaamimahust. Sealsete turgude teist positsiooni osakaalult hoiab internet. Kõigi kolme Balti riigi ühise tendentsina saab välja tuua ajalehtede turuosa languse, kui jätta välja Eesti positiivne muutus ajalehtede puhul 2015. aastal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: